Möll (jõgi)

Möll (arvatavasti sloveeni: Mel, "killustik") on jõgi Austria Kärnteni liidumaa loodeosas, Drava vasakpoolne lisajõgi.

Möll
Mölli ülemjooks Heiligenbluti juures
Mölli ülemjooks Heiligenbluti juures
Lähe Pasterze liustik, Großglockner Heiligenblut am Großglockneri juures
47° 4′ 39″ N, 12° 44′ 4″ E
Suubub Drava Möllbrücke juures
46° 49′ 38″ N, 13° 22′ 48″ E
Valgla maad Austria
Valgla pindala 1100,8 km²
Pikkus 84,2 km
Vooluhulk 24,9 m³/s
Möll (rivière).png

KulgRedigeeri

Jõgi saab alguse Kesk-Ida-Alpide Kõrg-Tauerni mäestikust Pasterze liustikult Großglockneri jalamil, mis on Austria kõrgeim mägi. See suubub 84 km järel Möllbrücke juures Dravasse. Alguses, Pasterze liustiku kaguservas on see tõkestatud Margaritze veehoidla moodustamiseks, kust osa vett suunatakse survetunnelite kaudu läbi Alpide peaaheliku ja Wiesbachhorni mäe Verbund AG hüdroelektrijaama veehoidlatesse Kaprunis Salzburgi liidumaal.

 
Mölltal Obervellachi juures

Möll voolab seejärel alla Heiligenblut am Großglocknerisse, paralleelselt Grossglockneri kõrgalpi maanteega, ja edasi lõunasuunas, eraldades Schoberi rühma mäed (läänes) Goldbergi rühma mägedest (idas). Winklernis, Tirooli (Ida-Tirooli) piiri ääres Iselsbergi kurul pöördub see idasuunas, voolates läbi Mölltali laia madalama osa piki Kreuzecki rühma põhjaserva.

Stalli lähedal allavoolu paisutatakse Mölli veed taas Gößnitzi veehoidlasse. Obervellachis on jõesäng paralleelselt Tauerni raudteega, mis laskub Mallnitzist ja Tauerni tunneli lõunaväravast. Kolbnitzi lähedal ja suubumiskohas Dravasse on Möll taas paisutatud Rottau tasandusmahuti moodustamiseks. Sealt suunatakse osa veest Malta-Reissecki elektrijaama alumisse astmesse Möllbrückes.

Möll on populaarne kärestikusõidu jõgi ja üks eelistatumaid parvematkajõgesid Kärntenis.

GaleriiRedigeeri