Magus kirsipuu
Magus kirsipuu (Prunus avium; on kasutatud ka nimetust maguskirsipuu) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
| Magus kirsipuu | |
|---|---|
 Õitsev magus kirsipuu | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Ploomipuulised Prunoideae |
| Perekond |
Toompuu Prunus |
| Liik |
Magus kirsipuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Prunus avium L. | |
| Sünonüümid | |
Magusa kirsipuu viljaks on maguskirss, mida jaekaubanduses nimetatakse sageli ekslikult mureliks.[1] Viimane on tegelikult murelipuu (Prunus cerasus var. austera) vili.[1]
Bioloogia ja ökoloogia
muudaVälimus, mõõtmed ja eluiga
muudaMagus kirsipuu on kiirekasvuline, koonilise võraga ja enamasti sirge tüvega puu. Looduslikus levilas on ta üks esimesi õitsejaid, jäädes silma massiliselt esinevate valgete õitega. Puu saab täiskasvanuks 60–80 aasta vanuselt ja on seejuures keskmiselt 20–25 m kõrgune. Tüve läbimõõt on seejuures 50–70 cm. Harva võib magus kirsipuu kasvada kuni 35 m kõrguseks ja tüve läbimõõt küündida kuni 120 cm. Tavaliselt on puu eluiga 70–100 aastat.[2]
Paljunemine
muuda
Magus kirsipuu on putuktolmleja. Heades kasvutingimustes hakkab puu õitsema nelja aasta vanuselt. Söödavad viljad on väikesed ja punase kuni musta värvusega. Neid söövad meeleldi tuvid, rästaslased, kuldnokad, pasknäärid ja väikesed närilised. Nemad on seeläbi ka põhilised seemnete levitajad. Seemned püsivad idanemisvõimelised üle talve ja võivad idaneda paari aasta jooksul. Puud annavad sageli juurevõsu, moodustades kloonidest tihnikuid. Tüve mahasaagimisel annab ka kännuvõsu.[2]
Kasvukoht
muudaMagusale kirsipuule meeldivad kerged, sügavad, viljakad ja parasniisked mullad. Mulla pH võib seejuures varieeruda üsna suures ulatuses (5,5–8,5), eelistatud on siiski kergelt happelised mullad. Ta ei kasva hästi üleujutatavatel maastikel. Puu talub küllalt hästi talvekülma, kuid õisi võivad kahjustada kevadised hiliskülmad. Magus kirsipuu on valgusnõudlik ja küllaltki lühiealine puuliik, keda esineb sageli metsaservades ja -lagendikel. Põhiolemuselt on ta pioneerliik, kes kiiresti taasasustab seemnete ja juurevõsundite abil tühjad kasvualad, kuid üldjuhul tõrjutakse hiljem välja suuremakasvuliste lehtpuude poolt. Magusat kirsipuud võib tihti esineda väikesearvulise puuna teises puurindes koos tammede, saarte või kaskedega.[2]
Levik
muudaMagusa kirsipuu looduslik levila asub Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavia lõunaosas, Briti saartel, Ukrainas, Taga-Kaukaasias, Väike-Aasia põhjaosas, Aafrika põhjaranniku lähistel. Looduslikud populatsioonid on enamasti killustunud ja ei hõlma laialdasi alasid. Magusad kirsipuud kasvavad tavaliselt madalatel kõrgustel, kuid võivad Prantsuse Alpides tõusta kuni 1900 m kõrgusele.[2]
Kasutamine
muuda
Maguskirsid
muuda
Pikemalt artiklis Maguskirss
Magusa kirsipuu erinevaid kultivare kasvatatakse laialdaselt maguskirsside saamiseks. Aretatud kultivaride maguskirsid on maitsvad, magusad, mahlased. Metsikuna kasvavatel puudel on viljad väiksemad ning vähem magusad ja mahlased.[3] Oluliselt hapumad on teised tuntud kirsid – hapukirsid. Maguskirsse süüakse eelkõige värskelt, kuid neid kasutatakse ka hoidiste, kastmete, likööride jm valmistamisel[4].
Puit
muudaMagusa kirsipuu puit on Euroopas roosõieliste sugukonna puudest kõige suurema tähtsusega. Puit on sirge ja hea ühtlase tekstuuriga. Lülipuit on roosakaspruuni ja maltspuit kahvatu kollaka tooniga. Kergesti töödeldav puit on hinnatud lähtematerjal mööbli, puitpaneelide ja tisleritoodete valmistamisel. Puidu väärtust tõstavad selle värvus ja defektide (nt südamemädanik, rohelised laigud) puudumine. Kuna nõudlus magusa kirsipuu puidu järele ületab oluliselt pakkumist, siis imporditakse asematerjalina Põhja-Ameerikast sarnaste omadustega hilistoomingat (Prunus serotina).[2]
Kultiveerimine
muudaMagusat kirsipuud kultiveeritakse Euroopas laialdaselt endistele põllumaadele ja teda on väärtustatud nii metsikus looduses kui ka ilupuuna.[2] Metsikut magusat kirsipuud kasutatakse pookealusena kultivaride saamiseks.[4]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 ""Eestikeelsete taimenimede andmebaas"". www.ut.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.01.2015. Vaadatud 15.01.2015.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Russell, K. (2003). ""Wild cherry (Prunus avium)"" (PDF). www.euforgen.org (inglise). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 16.01.2015. Vaadatud 15.01.2015.
- ↑ Steve Brill. The Wild Vegan Cookbook, 2010. Lk 210.
- ↑ 4,0 4,1 ""Wild cherry tree, Sweet cherry, Prunus avium"". www.european-trees.com. Vaadatud 16.01.2015.