Maaja keeled

keelkond

Maia keeled (ka maaja keeled) moodustavad ühe Kesk-Ameerika põliselanike keelkondadest. Andmebaasi Ethnologue[1] järgi kuulub maia keelkonda praegu 31 keelt, mis kõik pärinevad ajaloolise maiade tsivilisatsiooni keelest[2]. Maia keeli kõneleb tänapäeval üle kuue miljoni inimese peamiselt Mehhikos, Guatemalas, Belize’is ja Hondurases. Enamik kõnelejatest on kakskeelsed ja oskavad ka hispaania keelt. Kuna hispaania keelt peetakse sotsiaalselt prestiižsemaks, eelistavad paljud maiad seda oma rahvuskeelele ning seetõttu on enamik maia keeltest tänapäeval ohustatud.[3]

Maia keelte levik Kesk-Ameerikas

TaksonoomiaRedigeeri

Maia keelkond jaguneb nelja suurde rühma[3][4][1]:

  1. huasteegi keel
  2. jukateegi keeled
    1. itsa keel
    2. mopani keel
    3. lakadoni keel
    4. maia ehk jukateegi keel
  3. läänemaaja keeled 
    1. tšoli – tseltali haru
      1. tšontali keel
      2. tšoli keel
      3. tšorti keel
      4. tseltali keel
      5. tsotsili keel
    2. kanhobali haru
      1. tšuhhi keel
      2. toholabali keel
      3. motšo keel
      4. akateegi keel
      5. hakalteegi keel
      6. kanhobali keel
  4. idamaaja keeled
    1. mami haru
      1. avakateegi keel
      2. išili keel
      3. mami keel
      4. tekiteegi keel
    2. kitše haru
      1. kektši keel
      2. uspanteegi keel
      3. atši keel
      4. kitše keel
      5. sakapulteegi keel
      6. sipakapa keel
      7. kaktšikeli keel
      8. tsutuhili keel
      9. pokomami keel
      10. pokomtši keel

FoneetikaRedigeeri

Maia keelte foneetika varieerub keeliti, kuid siiski on säilinud mitmed ühised jooned. Maia keelte algkeeles oli viis lühikest ja viis pikka vokaali, mis esinevad siiani enamikus maia keeltes.[5] Maia keelte algkeel ei olnud toonikeel ning ka tänapäevastes maia keeltes on toonid erandlikud[6]. Diftonge esineb harva[5]. Pearõhu asukoht varieerub keeliti[6]. Maia keeltele on iseloomulikud ejektiivid ehk suruhäälikud /pʼ/, /tʼ/, /kʼ/[5].

TüpoloogiaRedigeeri

Klassikaline maia keel (2.–9. sajand) kasutas sõnajärge öeldis-sihitis-alus[7]. Tänapäeval varieerub sõnajärg keeliti, kuid enamikus maia keeltes on öeldis endiselt esikohal.

Maia keeled on ergatiivkeeled[8], mis tähendab, et transitiivse lause aluse markeering erineb transitiivse lause sihitise ja intransitiivse lause aluse markeeringust[9].

KiriRedigeeri

 
Klassikaline maia kiri

Maiade tsivilisatsioon oli Ameerika põliselanike seas ainus, millel oli enne Euroopa kolonialistide saabumist välja kujunenud oma kiri[2]. Vanimad kirjalikud ülestähendused ulatuvad juba 3. sajandisse e.m.a.[7]. Alguses kasutati piltkirja, kuid hiljem arenes sellest välja silpkiri, mille iga märk tähistas konsonandi ja vokaali kombinatsiooni[2]. Traditsiooniline maia kiri sisaldab üle tuhande hieroglüüfi. Tavaliselt kirjutati ja loeti neid kahes tulbas vasakult paremale.[7]

Koloniaalajastul hakkasid Euroopa misjonärid maia keeli ladina tähestikus üles kirjutama[10]. Tänapäeval kasutavadki maia keeled peaaegu ainult ladina tähestikku[11].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Eberhard, David M., Gary F. Simons, Charles D. Fennig (eds.) 2021. Ethnologue: Languages of the World. Twenty-fourth edition. Dallas, Texas: SIL International.
  2. 2,0 2,1 2,2 Pereltsvaig, Asya 2012. Languages of the World: An Introduction. Cambridge University Press.
  3. 3,0 3,1 Bennett, Ryan, Jessica Coon, Robert Henderson 2015. Introduction to Mayan Linguistics. – Language and Linguistic Compass, Vol. 10, No. 10.
  4. Maailma keeled, kirjad ja rahvad. Eesti Keele Instituudi andmebaas. https://www.eki.ee/knab/linguae.htm (04.04.2021).
  5. 5,0 5,1 5,2 Bennett, Ryan 2016. Mayan phonology. – Language and Linguistic Compass, Vol. 10, No. 10.
  6. 6,0 6,1 DiCanio, Christian, Ryan Bennett 2021. Prosody in Mesoamerican Languages. – The Oxford Handbook of Language Prosody. Carlos Gussenhoven, Aoju Chen (eds.). Oxford University Press.
  7. 7,0 7,1 7,2 Kettunen, Harri, Christophe Helmke 2020. Introduction to Maya Hieroglyphs. Seventeenth Revised Edition. Wayeb.
  8. Coon, Jessica 2016. Mayan Morphosyntax. Introduction to Mayan Linguistics. – Language and Linguistic Compass, Vol. 10, No. 10.
  9. Kroeger Paul R. 2005. Analyzing Grammar: An Introduction. Cambridge University Press.
  10. Suárez, Jorge A. 1983. The Mesoamerican Indian languages. Cambridge University Press.
  11. Aissen, Judith, Nora C. England, Roberto Zavala Maldonado 2017. The Mayan Languages. Routledge.