Ergatiiv-absolutiivne keel
Ergatiiv-absolutiivne keel ehk ergatiivkeel on keel, milles intransitiivse lause subjekt ja transitiivse lause objekt on samas vormis, kuid transitiivse lause subjekt on markeeritud teisiti. Transitiivne lause sisaldab transitiivset ehk sihilist verbi, intransitiivne lause sisaldab intransitiivset ehk sihitut verbi. Üldiselt märgitakse intransitiivse lause subjekti tähega S (subjekt), transitiivse lause subjekti tähega A (agent) ja transitiivse lause objekti tähega O (objekt) või P (patsient). Seda käänet, mida kasutatakse transitiivse lause subjekti markeerimiseks, nimetatakse ergatiiviks. Intransitiivse lause subjekti ja transitiivse lause objekti käändeks on absolutiiv. Kui ergatiivkeeles on markeerimata kääne (st kääne, millel pole käändelõppu), siis on selleks üldiselt absolutiiv.[1]
Ergatiivkeeled on näiteks baski keel, gruusia keel, valmadjarri keel, dargi keel jpt.
Järgnevalt on esitatud näited baski keelest, kus ergatiivi käändelõpp on -k ja absolutiiv on markeerimata.[2] Tühihulgaga Ø on märgitud markeerimata ehk käändelõputa kääne.
- Medikua-k (A) pirata-Ø (O) beldurtzen du.
- arst-ERG piraat-ABS ehmata.3SG AUX
- ’Arst ehmatab piraati’
- Pirata-Ø (S) abiatzen da.
- piraat-ABS lahku.3SG AUX
- ’Piraat lahkub’
Jagatud ergatiivsus muuda
Mõnedes keeltes kasutatakse korraga nii ergatiiv- kui ka akusatiivsüsteemi. Näiteks võivad pronoomenid järgida nominatiiv-akusatiivse keele vorme, aga muude nimisõnade puhul kasutatakse ergatiivkeele vorme. Samuti võib elusatele entiteetidele viitavaid sõnu markeerida akusatiivsüsteemis ja elutute entiteetide sõnu markeerida ergatiivsüsteemi järgi. Vormid võivad varieeruda ka erinevate aegade või aspektide puhul. Sellist mõlema süsteemi esinemist keeles nimetatakse jagatud ergatiivsuseks.[1]
Jagatud ergatiivsusega keeled on näiteks pitjantjatjara keel, djirbali keel ja kašinava keel.
Järgnevalt on esitatud pitjantjatjara keele näited, kus kõik nimisõnad peale pronoomenite järgivad ergatiivkeele süsteemi, aga pronoomeneid kasutatakse akusatiivsüsteemi järgi.[1]
- Kuɭpir-pa (S) ŋalyapityaŋu.
- känguru-ABS tuli
- ’Känguru tuli’
- Ampin-tu (A) kuɭpir-pa (O) ŋaŋu.
- Ampin-ERG känguru-ABS nägi
- ’Ampin nägi känguru’
- Ŋura-Ø (S) pakanu.
- sina-NOM tõusid
- ’Sina tõusid’
- Ŋali-Ø (A) kuɭpir-pa (O) ŋaŋu.
- meie.DU-NOM känguru-ABS nägime
- 'Meie nägime känguru'
- Kuɭpir-tu (A) ŋura-ŋa (O) ŋaŋu.
- känguru-ERG sina-ACC nägi
- ’Känguru nägi sind’
Seega on pitjantjatjara keele subjekti ja objekti käändelõpud järgmised:
| Pronoomenid | Muud nimisõnad, pärisnimed | |
|---|---|---|
| Intransitiivse lause subjekt (S) | -Ø (NOM) | -pa (ABS) |
| Transitiivse lause subjekt (A) | -Ø (NOM) | -tu (ERG) |
| Transitiivse lause objekt (O) | -ŋa (ACC) | -pa (ABS) |
Muud süsteemid muuda
Peale ergatiivkeelte on olemas ka keeled, kus kasutatakse akusatiivsüsteemi, neutraalset süsteemi või kolmelist süsteemi. Neutraalse süsteemi korral on intransitiivse lause subjekt (S) ja transitiivse lause subjekt (A) ning objekt (O) samamoodi markeeritud, kusjuures tihtipeale on nad kõik markeerimata ja neid aitab eristada näiteks sõnajärg. Kolmelises süsteemis markeeritakse S, A ja O kõik erinevalt.[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kroeger, Paul 2005. Analyzing Grammar: An Introduction. New York: Cambridge University Press.
- ↑ Tollan, Rebecca 2013. Deriving morphological ergativity in Basque. McGill Working Papers in Linguistics, 23. Viimati vaadatud 29.12.2016.
- ↑ Comrie, Bernard 2013. Alignment of Case Marking of Full Noun Phrases. The World Atlas of Language Structures Online. Viimati vaadatud 29.12.2016.