Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 14351561.

Liivimaa maaisandate valdused 1534:
1. Liivimaa ordu ordumeistri valdused
2. Liivimaa ordu maamarssali valdused
3. Viljandi komtuuri valdused
4. Tallinna komtuuri valdused
5. Järva Järva foogti valdused
6. Kuldīga komtuuri valdused
7. Aluksne komtuuri valdused
8. Pärnu komtuuri valdused
9. Maasilinna foogti valdused
10. Rakvere foogti valdused
11. Narva foogti valdused
12. Vasknarva foogti valdused
13. Toolse Toolse foogti valdused
14. Kursi komtuuri valdused
15. Karksi foogti valdused
16. Bauska foogti valdused
17. Rēzekne foogti valdused
18. Dünaburgi komtuuri valdused
19. Sēlpilsi foogti valdused
20. Dobele komtuuri valdused
21. Kandava foogti valdused
22. Grobiņa foogti valdused
23. Vindavi komtuuri valdused
* Riia peapiiskopi valdused
* Riia peapiiskopkonna Riia stifti valdused ja linnad
* Tartu piiskopi valdused
* Kuramaa piiskopi valdused
* Saare-Lääne piiskopi valdused
* Tallinna piiskopi valdused
* Hansalinnad: Riia, Tallinn, Tartu jt

Konföderatsiooni alguseks peetakse 1435. aastat, kui sai alguse Valga konföderatsioon.

Konföderatsiooni ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel Liivimaa maapäevadel. Maapäeval osalesid neli erinevat kuuriat (seisuste kogu):

  • prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad),
  • Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud),
  • vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja
  • linnad (enamasti ainult suurte linnade: Tallinna, Tartu ja Riia esindajad).

Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim oli Liivimaa maapäev, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäevad toimusid tihti kas Valgas või Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev.

Liivimaa konföderatsiooni kaart, autor Joannes Portantius (1573–1598 Antwerpenis). Esmatrükk teoses "Theatrum Orbis Terrarum" (1570–1612), kirjastas Abraham Ortelius