Lehte Mark

eesti laulja

Lehte Mark (17. märts 1924 Tartu23. märts 2013) oli eesti ooperilaulja (sopran), muusikali- ja draamanäitleja.[1]

Haridus muuda

Lehte Mark alustas lauluõpinguid 1938. aastal Made Pätsi juures ning jätkas Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. 1952. aastal lõpetas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumi Jenny Siimoni lauluklassis.[1]

Lavatöö muuda

1957. aastast töötas Lehte Mark solistina Vanemuise teatris, kuhu jäi ligi 40 aastaks. Tema esimene roll oli Agathe Carl Maria von Weberi ooperis "Nõidkütt", teine Juta Evald Aava "Vikerlastes" (1958).

1960. aastatel esitas ta Vanemuise esisopranina mitmeid tipprolle: Fiordiligi (Mozarti "Cosi fan tutte", 1959), Aida ja Amneris (Giuseppe Verdi "Aida", 1961), Santuzza (Pietro Mascagni "Talupoja au", 1963), Naine (Francis Poulenci "Inimhääl", 1967) ning nimirollid Dmitri Šostakovitši "Katerina Izmailovas" (1966), Giacomo Puccini "Toscas" (1969), Georges Bizet' "Carmenis" (1969), Luigi Cherubini "Medéas" (1971) ning Eduard Tubina "Barbara von Tisenhusenis" (1971). Tema hilisemast loomingust paistsid silma Kõrtsiemand (Leoš Janáčeki "Jenufa", 1979) ja Ema (Gian Carlo Menotti "Konsul", 1985).[1]

Lehte Mark oli võimekas nii ooperilaulja kui ka draamanäitlejana, tänu sellele sai ta mängida nii ooperites, operettides, muusikalides kui ka sõnalavastustes. Tema lavakarjäär kestis 1990. aastateni. Ta esines ka oratooriumi- ja kontsertlauljana (kontserdikava "Neegrilaulud", 1975).[1]

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Lahkus vanemuislane Lehte Mark" Postimees/Vanemuise pressiteade, 25.03.2013 (vaadatud 26. märtsil 2013)
  2. "Auliikmed" Eesti Näitlejate Liidu kodulehel (vaadatud 26. märtsil 2013)
  3. "Georg Otsa nimeline auhind. Eesti Teatriliidu veebisait". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. juuni 2014. Vaadatud 7. jaanuaril 2020. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)

Kirjandus muuda

  • Malle Elvet ""Metsas ei sobi laulda", ütleb Emajõe ööbik" (intervjuu) Muusikaleht, 3/1999, lk 19
  • "Lehte Mark ei tea ühtegi halba sõna" (intervjuu) Postimees: Extra, 26.03.1994, lk 1–2
  • "Lehte Mark 70" Postimees, 25.03.1994, lk 14
  • Piret Peensoo "Lehte Mark: minu hobi on olnud laulmine" (intervjuu) Õhtuleht, 18.03.1994, lk 22
  • Kulno Süvalep "Niivõrd hinnatav, et lausa hindamatu: Lehte Margi juubeliks" Kultuurileht, 18.03.1994, lk 11
  • Л. Айнсалу "Спасибо тебе, Ярославль!" Вперед, 26.04.1986
  • Aare Allikvee "Elu laulus ja laul elus: Lehte Mark 60" Edasi, 17.03.1984, lk 5
  • "Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus: "Rahvamajanduse ja kultuuri edendamisel silmapaistnud naistele Eesti NSV aunimetuse andmise kohta : Eesti NSV teeneline rahvakunstnik Lehte Mark"" Edasi, 13.04.1983
  • Kuno Otsus "Armastuskiri Lehte Margile" Edasi, 17.03.1974
  • Viktor Samoilov "Õnnitleme Lehte Marki" Sirp ja Vasar, 15.03.1974, lk 11
  • "Foto: ENSV teeneline kunstnik, "Vanemuise" ooperisolist Lehte Mark" Noorte Hääl 10.10.1963
  • Ülo Taavas "Aida ja Amnerise duett: laulab Lehte Mark" Edasi, 28.01.1962
  • A. Ratasepp "Lehte Mark: [noori lavajõude dekaadile]" Sirp ja Vasar, 07.12.1956, lk 5

Välislingid muuda