Ava peamenüü

Lauka

küla Hiiumaa vallas Hiiumaal

Lauka on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Lauka

Elanikke: 144

EHAK-i kood: 4141[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 58′ N, 22° 32′ E
Lauka (Eesti)
Lauka
Lauka, vaade loodest

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda.

Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.

Eesti NSV ajal asus Kõrgessaare valla maadel Lauka külanõukogu.

Küla nime tekke lugu pole teada. Vanemates kirjalikes dokumentides esineb saksapärane Lauck, mis eelkõige Lauka mõisa nimega seotud. Võimalik et nimi on tekkinud sõnast "laht" või "laugas", kuna keskajal olevat mere rannajoon ja randumiskoht ulatunud praeguse palvemaja lähedusse.

Lauka küla kuulus ajalooliselt Reigi kihelkonda, külas asus Lauka mõis. Mõisa hoonetest on veel säilinud moonaka maja, aida müürid ja mõisa pargi puud,

1900 valmis Laukal mõisahärra Evald Ungern-Sternberg toetusel ehitatud esimene koolihoone ja selles alustas Lauka kool 2-klassilisena hoones, kus praegu asuvad kooli muuseum, käsitöö ja kunstiklass ning tööõpetuse töökoda. Alates 1860 said Lauka noored haridust Metsiku (samas asus ka esimene vallamaja) ja Pandja koolides. Järgmine hoone valmis 1939, sellele liideti 1971 valminud juurdeehitis, mida Eesti vabariigi ajal on oluliselt renoveeritud ja laiendatud. Kooli juures on park koos tiigi, peo- ja jaanituleplatsi ja staadioniga[2]. Koolis on 2016/2017. õppeaastal 9 klassi, 55 õpilast ja 12 õpetajat, õpilaste vähenenud arvu tõttu on moodustatud liitklasse.

Koolimaja hoonete kõrval Käina mnt 25 on õpetajatele ehitatud kortermaja, mis on endine NSV Liidu sõjaväe palkehitis, mis Laukale toodud ja siin kokku monteeritud.

Käina tee 38 hoones asub kooli söökla mis algselt oli ehitatud kolhoosi poolt sööklana ja Tarbijate Kooperatiivi (ETKVL) kohaliku kauplusena.

Laukal asub 1932. aastal valminud baptistide koguduse palvemaja, hoone on pärandkultuuri objekt

Palvemaja lähedusse jääb keskaegne sadamaala, mis Hiiumaa maapinna tõusuga on taimestiku ja metsaga kaetud ega ole mittespetsialistile leitav.

Palvemaja vastas, üle maantee (küll Otste küla koosseisu kuuluval alajaama kinnistul) asub Lauka 35 kV/10 kV keskpinge alajaam, mis on üks Hiiumaa elektrivarustuse sõlmkohtadest, kuhu jõuavad Saaremaa ja Soela väina kaudu saare elektrivarustuse põhiliinid Laukale Kärdla ja Käina analoogsetest alajaamadest. Lauka alajaamast hargnevad 10 kV keskpingeliinid Loode-Hiiumaa väiksematele, 10/0,4 kV alajaamadele.

Elektrivarustuse sõlmpunktile lisaks asub Laukal, aadressil Käina tee 38a, ka 1980-ndatel telefonside (pealtkuulamis?)keskusena ehitatud hoone, mis ühendab Kõrgessaare suunast tulevaid välismaailma ühendusi väljuvate sidetrassidega lähikonnas, kaugemalt põhiliselt Isabella ja Lilbi suunas.

Ettevõtlike talumeeste, Põhja-Hiiumaa Põllumeeste Seltsi poolt on 1924. aastatel ehitatud pärandkultuuriobjektide hulka arvatud Lauka meierei hoone praegu aadressil Käina tee 31 Esimese Eesti vabariigi ajal on kohalike taunikest ettevõtjate ühistegevuse tulemus, kohalikust kvaliteetsest piimast valmistatud eksporttooteid – eksportvõid müüdi Euroopasse, selle kvaliteedi kohta on tõendid- diplomid püsinäitusel Imavere piimandusmuuseumis. Meierei töö lõppes, kui 1970. aastate alguses hakati lähikonna majapidamistest meierei suurele trepiplatvormile kokku toodud toorpiima viima edasi Emmaste meiereisse ümbertöötlemisele. Maja võeti kasutusele kolhoosi varuosade laona, hiljem on hoonest lammutatud algselt meierei aurumasina katla küttematerjali ja hiljem nitraatväetisete kuuri ja aurumasina-katlaruumi osa, säilinud osas olnud baari-ööklubi laadne rahva lõbustamise asutus.

Meierei kõrval Käina tee 29 asub ~1973–1992 Kõrgessaare kolhoosi kontorina ja elamuna kasutatud hoone, Eesti vabariigi ajal asus majas Lauka Piimaühingu kontor ja Kõrgessaare Majandusühingu kauplus

Eesti NSV ajal moodustati sundkollektiviseerimise tulemusena 1949 1. Mai nimeline põllumajandusartell ehk kolhoos, mis piirdus Lauka lähikonna küladega (Isabella, Kurisu Heigi) millest kasvas külanõukogus asuvate kolhooside (nt Nurme kolhoos keskusega Heiste külas ja 1970. aastate alguses viimane liituja – kolhoos Uus Elu, keskuse praegused kivitööstuse ja laevaehitamise tootmishooned, asus Villamaal) liitmise tulemus- Kõrgessaare kolhoos, mis hõlmas valdavalt kogu Lauka külanõukogu sotsialistliku põllumajandustegevuse.

Hiiumaa kolhoosides töötanud ehitajatest ja vahendistest 1960-ndate lõpus loodud kolhooside ehituskoondis Hiiu KEK on ehitanud kolhoosi vajaduste järgi endise spordiplatisi kõrvale lasteaia hoone, mis on kasutusel päevakeskusena ja raamatukoguna ning saare loodepiirkonna külaelu keskusena.

Lauka 2. lüpsifarmina ehitatud hoone (esimene kolhoosilaut asus kolhoosi töökoja naabruses ja oli kolhoosajastu lõpus lammutatud), kus ettevõtlus edukalt toimib Lauka saeveskina

Karpaatia hutsuulidest ehitajate poolt valmis saadud kuni 30-tonniste sõidukite kaalumajana ehitatud hoone, mis on Sapardi toetuse abiga kasutusele võetud Kõrgesaare jahtkonna jahimajana.

Kolhoosi söökla ja ETKVL (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) kauplusena toiminud hoone on leidnud kasutuse Lauka kooli sööklana.

Laukal on Eesti NSV perioodil regulaarselt (esmaspäeva- ja kolmapäevaõhtuti) näidatud kino, algul kolhoosi vana töökoja garaažis, kus kinoseansi ajaks autod/traktorid välja aeti ning üritus lõppes tavaliselt pillimängu ja tantsuga. Hiljem võeti kasustusele omaaegse saeraami ajami jaoks ehitatud lokomotiivi aurumasina hoones.

Vabariigi taasiseseisvumise ajal on Laukal toiminud mõnda aega hiiumaise kapitalil põhinev tankla kauplusega, See oli Laukal ajalises järjekorras kolmas tankla.

Tankla naabruses asub tsentraalkatlamaja hoone, mille keskkütte maapealsed magistraalid tõid sooja lisaks töökoja hoonetele Lauka kooli ja kortermajadele Käina tee 14, 26,25, 28, 30, 34 kuid süsteemi suurte trassikadude, ebaefektiivsuse tõttu on kasutatakse tänapäeval lokaalseid küttelahendusi.

Ka varem kolhoosi ehitamis järjekorras 2. tanklana kasutatud hoones Käina mnt 44, on hiljem arendatud äri- ja müügitegevust. Kolhoosi esimese tankla asukoht oli telefonside keskuse naabruses.

Looduslike väärtusena on esiletõstmist väärt tee äärde istutatud puud.

Lehiste alee, mille rajamise ideed tulid Ungern-Sternbergide mõisate Isabella metsamõisas elanud metsaülemalt Karl Friedrich Wilhelm Ahrens ilt, kelle idee oli Luidja liivaluidete taltsutamine lepiku istutamisega.

ja Lauka mõisani viinud teel sanglepaallee ja lehiseallee, mille paljud puud on vanuse tõttu kahjuks välja langenud

Sanglepa allee kõrval asub tarekuivati seemnevilja algupärane kuivati, kus kuivatatavad viljad laotati metallplaatidest põrandale õhukese kihina, mida alt köeti suuremast puuküttega ahjust. Söödaviljakuivati - jõusöödaveski asus Lauka mõisa naabruses. Hoone ehitas kolhoosi ehitusmeeste brigaad, mis kuulus vastloodud Hiiumaa KEK-i koosseisu.

2014. aasta 1. juuli seisuga elab külas 144 inimest.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri