Laudtee on puidust plankudest ehitatud kõrgendatud jalgtee, kõnnitee või teerada, mis võimaldab jalakäijatel ületada märga, habrast või soist maad. Selliseid radu on kasutatud juba neoliitikumist alates.

Luhasoo raba laudtee
Pärnu ranna laudtee

Kasutusalad: mets, raba, soo, rand ja niit.

Laudteed toimivad ökosüsteemide ja taimestike kaitse meetmena, sest nii ei tallata pinnast ja ei häirita veerežiimi.

Laudteede ehitamise ja korrastamisega tegeleb Eestis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

AjaluguRedigeeri

Laudtee eelkäijaks võib pidada plankudest radasid, mida inimesed ehitasid juba noorema kiviaja (neoliitikum) ajal. Rajad olid enamasti ehitatud üksteise peale laotatud tammeplankudest. Struktuuri toetamiseks kasutati pärnast, saarest ja tammest valmistatud tugesid.

Ameerika Ühendriikide esimene laudtee nägi ilmavalgust 1870. aastal New Jersey osariigis Atlantic City linna rannas. Maha pandud laudtee eesmärk oli, et randa külastanud inimesed ei kannaks oma jalanõudega liiva edasi rongivagunitesse ja hotellidesse.[1]

Eesti esimene laudtee ehitati 1955. aastal Männikjärve rabasse. 21. sajandil on laudteede rajamine välja kujunenud puhkemajanduslikuks ja kaitsekorralduslikuks meetmeks. Laudteedega luuakse ühendus raskesti ligipääsetavatele aladele. Laudteede eesmärgiks võib olla ka sihtkaitsevõõnditele ja loodusreservaatidele juurdepääsu piiramine, et kaitsta sealset elustikku.[2]

Viru rabas valmis esimene laudtee 1977. aastal. Laudtee esimene katseeksemplaar paigutati otse pinnasele ning lagunes peale 6-7 aastat.[3]

Laudteed EestisRedigeeri

Osa uuematel ja taastatud laudteedel Eestis on ligipääs ka ratastooli ja lapsevankriga (Viru raba, Koprarada, Meenikunno matkarada) ning need on kaetud spetsiaalse metallist võrega, et märgade ilmade korral suurendada hõõrduvust ja vähendada libastumisohtu.

Populaarsemad laudteega kaetud matkarajadRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Atlantic City's First Boardwalk - June, 1870". Vaadatud 05.05.2021.
  2. Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, E., Merivee, M., Soppe, A.,Tammekänd, I.,Tammekänd, J., Vilbaste, E. (2009). Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis Apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas. Lk 11.
  3. Ülle Tamm (19.04.2017). "Viru rabas valmis esimene laudtee 40 aastat tagasi". Sõnumitooja. Vaadatud 04.05.2021.