Lamba-aruhein

taimeliik

Lamba-aruhein (Festuca ovina) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Lamba-aruhein
Lamba-aruhein (Festuca ovina)
Lamba-aruhein (Festuca ovina)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Kõrrelised Poaceae
Perekond Aruhein Festuca
Liik Lamba-aruhein
Binaarne nimetus
Festuca ovina
(L.)
Sünonüümid
  • Avena ovina Salisb.
  • Bromus ovinus Scop.
  • Festuca calligera (Piper) Rydb.
  • Festuca centroapenninica (Markgr.-Dann.) Foggi, F.Conti & Pignatti
  • Festuca chiisanensis (Ohwi) E.B.Alexeev
  • Festuca curvifolia Lag. ex Lange
  • Festuca filifolia Link
  • Festuca fontqueriana (St.-Yves) Romo
  • Festuca glaucantha Blocki
  • Festuca glaucoidea (Vetter) E.B.Alexeev
  • Festuca guestphalica Boenn. ex Rchb.
  • Festuca guinochetii (Bidault) S.Arndt
  • Festuca jumpeiana (Ohwi) Kitag.
  • Festuca malzevii (Litv.) Reverd.
  • Festuca mariettana E.B.Alexeev
  • Festuca maskerensis (Litard.) Romo
  • Festuca nigra Gilib.
  • Festuca oligosantha Schur
  • Festuca pietrosii Zapal.
  • Festuca purpusiana (St.-Yves) Tzvelev
  • Festuca ruprechtii (Boiss.) Krecz. & Bobrov
  • Festuca sauvagei Romo
  • Festuca sciaphila Schur
  • Festuca sphagnicola B.Keller
  • Festuca vorobievii Prob.
  • Festuca vulgaris (K.Koch) Hayek
  • Festuca weilleri (Litard.) Romo
  • Festuca yarochenkoi (St.-Yves) E.B.Alexeev
  • Gnomonia ovina (L.) Lunell

Kirjeldus

muuda

Lamba-aruheina pööris on kuni 3–7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud 4–7 mm pikad, 3–6 õiega, lillakad või helerohelised. Välissõkla tipus 1–3 mm pikkune ohe. Lehed on lamba-aruheinal niitjad, peenikesed 0,35- 0,7 mm läbimõõduga, välispinnal karedad ja oliivrohelised. Juurmised vanad kuivanud lehetuped on hallikad ja võsusid ümbritsevad. Kõrs on peenike, ümar ja paljas. Lamba-aruhein kasvab 20 kuni 60 cm kõrguseks. Taimed õitsevad mais-juunis.[1]

Kasvukoht

muuda

Lamba-aruhein kasvab männi-ja segametsades, kuivematel niitudel. [1]

Levik

muuda

Eestis sage.[1]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu

Välislingid

muuda