Bhāvanā

(Ümber suunatud leheküljelt Kujustamine)

Bhāvanā (sanskriti ja paali keeles bhāvanā 'arendamine', 'kasvatamine' või 'olevaks tegemine'[1] ka 'esile kutsumine' või 'kujustamine'; tiibeti keeles sgom pa; hiina keeles 修習 xiuxi; jaapani keeles shūjū) on budismis ja mitmetes India õpetustes meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutusi või mediteerimist üldse.

MõisteRedigeeri

Sanskritikeelne sõna bhāvanā on verbijuure bhū ('olema') tuletis ja tähendab 'olevaks tegemist', viidates sellele, et praktiseerija laseb midagi oma meelde tulla, teeb selle olemasolevaks. Selleks võib olla mingi abstraktne mõiste (näiteks sõbralikkus või kaastunne) või konkreetne visuaalne kujund (näiteks mandala või idami kujutis). Viimast rakendatakse eriti vadžrajaanas.

Budismis on olulised ka meditatsiooniga seotud mõisted veel dhyana (paali keeles jhāna) ja samādhi, mis on ühtlasi kaheksas aste kaheksaosalisel teel (sammā samādhi).

Tipitaka tekstides on bhāvanā sagedasti liitsõna osa:

  • citta-bhāvanā, saab tõlkida kui "meele areng"[2][3] või "teadvuse areng".
  • kāya-bhāvanā, saab tõlkida kui "keha areng."[2]
  • mettā-bhāvanā, saab tõlkida kui "kultiveerimine"[4] või "heatahtlikuse arendamine".[5]
  • paññā-bhāvanā, saab tõlkida kui "mõistmise või tarkuse arendamine"[6] või "arusaamise arendamine".
  • samādhi-bhāvanā, saab tõlkida kui "keskendumise arendamine".[7]

Tipitakas on lisaks kirjas samatha-vipassana arendamine (bhāvanā).[8]

Kaks harjutusviisi budismisRedigeeri

Theravada õpetajad on kasutanud järgnevaid liitväljendeid:

  • samatha-bhāvanā, mis tähendab rahulikkuse arendamist.
  • vipassanā-bhāvanā, mis tähendab arusaamise arendamist.

Bhavana praktiseerimine toimub eelkõige kahe harjutusviisi kaudu, milleks on meelerahu (sanskriti keeles śamatha) ja analüüsiv vaatlus (vipaśyanā)[9] ning seeläbi arusaamisele jõudmine.

Rahu (śamatha) ja selge pilk (vipaśyanā) tähistavad kahte väga olulist teostusviisi: püütakse äratada endas kõigesse rahulikku suhtumist ja selge pilguga kõike eristada.[10]

Meelerahu arendamineRedigeeri

  Pikemalt artiklis Meelerahu

Meelerahu (skr śamatha, paali samatha-bhāvanā) abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile. Kuna meel on tavaliselt püsimatu, siis tuleb seda sügava analüüsi teostamiseks taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Samatha on täieliku meelerahu ehk meelevaikuse seisund, mille käigus meel vabaneb viiest takistust, sealhulgas ka ihast midagi soovida või tahta.

Kui meelerahu on muutunud püsivaks ja sügavaks, loob see aluse dhyānade erinevate tasemete saavutamiseks analüüsivas vaatluses.

Analüüsiv vaatlusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Analüüsiv vaatlus

Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust. See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine.

Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Monier-Williams (1899), p. 755, see "Bhāvana" and "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Cologne" at http://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/MWScanpdf/mw0755-bhAvodaya.pdf.
  2. 2,0 2,1 Vt näit. DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486; and, MN 36, trans. by Ñānamoli & Bodhi (2001), pp. 332-343. Nii DN 33 kui ka MN 36 võrdsustavad citta-bhāvanā kāya-bhāvanāga. DN 33 on öeldud, et on olemas kolm tüüpi arengut: keha (kāya), meele (citta) ja mõistuse (paññā). MN 36 lõppmärkustes mainib Bodhi (pp. 1228-29, nn. 382, 384) et MN-i kommentaarides , et keha areng viitab teadmistele meele areng viitab samādhile.
  3. Vaata ka AN 1.22 ja 1.24 (a/k/a, AN I,iii,1 and 3), trans. by Thanissaro (2006); and, AN 1.51-52 (a/k/a, AN I,vi,1-2), trans. by Thanissaro (1995), as well as trans. by Nyanaponika & Bodhi (1999), p. 36.
  4. See, e.g., Sutta Nipata 1.8, Metta Sutta, trans. by Thanissaro (2004). Ühendit metta-bhāvanā tegelikult selles suttas ei ole, kuid seal on kirjas, et tuleb "kultiveerida" (bhāvaye) oma mettat.
  5. Vt näit. Itivuttaka. 1.27, trans. by Ireland (1997), pp. 169-70.
  6. Vaata DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486, referenced in note above regarding citta-bhāvanā.
  7. Vt näit. AN 4.41, trans. Thanissaro (1997). Veel vt. MN 44, Culavedalla Sutta, trans. by Thanissaro (1998a):
    [Upasaka Visakha:] "Now what is concentration, lady, what qualities are its themes, what qualities are its requisites, and what is its development [samādhibhāvanāti] ?"
    [Bhikkhuni Dhammadinna:] "Singleness of mind is concentration, friend Visakha; the Satipatthana are its themes; the four right exertions are its requisites; and any cultivation, development, & pursuit of these qualities is its development."
  8. Vt näit. MN 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developed samatha-vipassana (or any of the seven sets of Bodhipakkhiya dhamma) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally, AN 4.170 identifies three ways in which an arahant develops samatha-vipassana: samatha first; vipassana first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and, Thanissaro, 1998b). Vt ka Paracanonical texts (Theravada Buddhism) Nettipakarana 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago".)
  9. Ida mõtteloo leksikon: kujustamine. [1]
  10. Linnart Mälli loeng "Bodhisattva tee", 2002. [2]