Krekenava regionaalpark
Krekenava regionaalpark (leedu keeles Krekenavos regioninis parkas) on regionaalpark Põhja-Leedus Panevėžysi ja Kėdainiai rajoonis.
Krekenava regionaalpark asub Leedu keskosas. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta Nevėžise ürgorgu, sealset ökosüsteemi ja kultuuripärandit. Regionaalpark asub Kesk-Leedu madalikul ja seda läbivad Nevėžis ning selle lisajõed Liaudė, Linkava ja Upytė.
Krekenava regionaalpargi territooriumist on 43% metsaga kaetud, põllumajandusliku maastiku all on 33% regionaalpargi territooriumist, veekogud hõlmavad 16% ja rabad 3% regionaalpargi aladest. Keskse osa moodustab Nevėžise ürgorg. Sellal, kui maastiku üldine kalle on lõunast põhja, voolab jõgi järjest sügavamaks muutuvas orus põhjast lõunasse. Jõgi on orus aeglase vooluga ja looklev, suurvee ajal ujutatakse jõe luht üle. Oru ümbruses asuvad vanad tammikud ja saaremetsad, mis koos niitudega loovad soodsad elutingimused paljudele lindudele ja suurtele sõralistele.
Kaitsealustest taimeliikidest kasvavad seal Campanula bononiensis, kaunis kuldking, võipätakas, vinav tarinõges, õõnes lõokannus, hall käpp, kuninga-kuuskjalg, päideroog, aas-rebasesaba, lünktarn, sirplutsern, humallutsern, juus-penikeel, harilik vesilehvik ja pruun lõikhein. Seal kasvavad ka väike vesiroos,kollane vesikupp, ujuv penikeel, hein-penikeel, haruline jõgitakjas, hõlmine ogakurk[1] Imetajatest on parki asustatud Euroopa piisoneid, seal elavad ka saarmas, punahirv, metssiga, metskits, valgejänes, kääbus-nahkhiir, kabehirv ja kobras. Kaitsealustest kahepaiksetest elavad seal harivesilik ja kõre. Lindudest asustavad regionaalparki herilaseviu, roherähn, lõopistrik, jäälind, Põldvutt, rukkirääk, jääkoskel, luitsnokk-part, väiketiir, hallpea-rähn ja täpikhuik, haruldasemad on väike konnakotkas ja must-toonekurg. Selgrootutest elavad seal mustlaik-apollo, Carcharodus floccifera, netocia lugubris, vareskaera-aasasilmik, pääsusaba, teelehe-mosaiikliblikas, suur-rabakiil, rohe-tondihobu, suur-kuldtiib, eremiitpõrnikas, sõõrsilmik, põderpõrnikas ja hiidsikk. Seal elab ka kilbikuline Lepidurus apus.[2] Kaitse all on Kalneliai mänd, Daniliškise pärnaallee, Rapolase hiidrahn.
Regionaalpark oli kuulsa Leedu ristimeistri Vincas Svirskise tööpiirkond. Kaitse all on Krekenava linna üldplaneering ja Upytė. Säilinud on Ūdrai mõisakompleks ning Daniliškise, Rodai ja Levaniskise mõisa pargid. Linkavičiai-Slabada mõisast on säilinud viinaköök ja vasesulatustöökoda – ainus sellelaadne ettevõte Leedu aladel. Kaitse all on ka Bakainiai linnamägi, Burveliai hiiemägi, Rodai kabel-mausoleum, Barinė muinaskalme, kuhu maeti ohverdatud hobuseid. Regionaalpargis asub Knygnešystė muuseum.
Krekenavai regionaalpargi halduskeskus asub Krekenavas aadressil Dobrovolės k. 2. Teine tähtsam asula regionaalpargi territooriumil on Šiluva alev. Regionaalpargi pindala on 11968 hektarit. Rangema kaitsega tsoonid on Ramygala sookaitseala (291,6 ha), Gringaliai botaanilis-zooloogiline kaitseala (453,9 ha), Upytė geomorfoloogiline kaitseala (624,7 ha), Linkava hüdrograafiline kaitseala (161,7 ha), Upytė ajalooline kaitseala (37 ha), Krekenava linnakaitseala (24,7 ha) ja Nevėžise keskjooksu maastikukaitseala (2496,3 ha).[3] Kaitsealade all on kokku 35,3% regionaalpargi territooriumist.
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2016. Vaadatud 18. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2016. Vaadatud 18. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2016. Vaadatud 18. juunil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
