Aas-rebasesaba

Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) on kõrreliste sugukonda rebasesaba perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Aas-rebasesaba
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond	Kõrrelised Poaceae
Perekond	Rebasesaba Alopecurus
Liik	Aas-rebasesaba
Binaarne nimetus
Alopecurus pratensis L.
Sünonüümid
Alopecurus altissimus Schur Alopecurus brachyglossus Peterm. Alopecurus lasiostachyus Link Alopecurus laxiflorus Ovcz. Alopecurus obscurus Schur. Alopecurus pallidus Dumort. Alopecurus scaber Opiz Alopecurus seravschanicus Ovcz. Alopecurus soongaricus (Schrenk) Petrov Alopecurus tauntoniensis Sinclair Alopecurus trivialis Seidl ex Opiz Phalaris aristata Schousb. ex Willd. Tozzettia pratensis (L.) Savi

Kirjeldus

Väikeste mätastena või lühikese risoomiga rohiroheline taim. Pööristähk on tihe, 6–10 mm läbimõõduga, 3–10 cm pikk, kahvaturoheline. Lehed on 3–10 mm laiad. Lehetuped ja kõrs siledad. Keeleke umbes sama lai kui pikk, kaarjas, kraekujuline. Pähikud on lapikud ja piklikovaalsed. Libled on teritunud, väljapoole kaardus tipuga, lühikarvased ja pikaripsmelise andruga. Ohe nõrgalt põlvjas, 2 korda pikem kui sõkal. Taim kasvab 50 kuni 100 cm kõrguseks.

Kasvukoht

Taim kasvab toitainerohkel niisketel niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris.

Levik

Aas-rebasesaba kasvab pärismaisena Euroopas ja Aasias.

Eestis on tavaline.

Kasutamine

Aas-rebasesaba on hea söödataim.

Galerii

• 
  Aas-rebasesaba keeleke
• 
  Aas-rebasesaba pööristähk
• 
  Aas-rebasesaba pähikud on karvased
• 
  Aas-rebasesaba
• 
  Õitsev aas-rebasesaba

Välislingid

• Aas-rebasesaba andmebaasis eElurikkus
• Liigikirjeldus
• Aas-rebasesaba e-taimemäärajas