Krekenava

Krekenava on alev Leedus Panevėžysi rajoonis, Krekenava valla ja Krekenava regionaalpargi halduskeskus. Krekenava asub Nevėžisi kaldal.

Krekenava

leedu Krekenava
poola Krakinów


Elanikke: 1636 (2011)[1]

Koordinaadid: 55° 33′ N, 24° 6′ E
Krekenava (Leedu)
Krekenava
Alevi keskus

Alevis on gümnaasium ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1902 valminud katoliku kirik, sünagoog aastast 1892, vana kalmistu, Rodai mausoleum ja alevi ajalooline süda. Aastal 1965 asustati Krekenava lähistele metsa piisonid.

Krekenava järgi on nime saanud Porkuni lademe Krekenava kihistu.[2]

AjaluguRedigeeri

Küla on esimest korda mainitud aastal 1372, toona kandis see nime Kralinowie. Aastal 1409 andis Vytautas küla Rodai mõisa omanikele, samal aastal mainiti esimest korda kirjalikult Krekenava mõisa. Aastast 1416 läks asula Vizgirdaste valdusse. Aastal 1419 lasi Vytautas külla püstitada esimese kiriku. Aastal 1496 rajati külla turuplats ja kõrts.

Aastal 1533 hakkas alevis tegutsema kihelkonnakool. Aastail 15481564 oli Krekenava Upytė maakonna (hilisem Panevėžysi maakond) keskuseks. Aastal 1550 nimetati Krekenavat esimest korda aleviks. Aastal 1565 laastas alevit katk, järgmisel aastal põles Krekenava maha. Tulekahjud laastasid alevit ka aastail 1775, 1787, 1811, 1845, 1898 ja 1918. Alevi elanikud osalesid 1863. aasta ülestõusus. Knygnešystė ajal tegutsesid alevis salakaubavedajad.

XX sajandi alguses kasutati alevi kohta nimekuju Krakinava, nimi Krekenava võeti ametlikult kasutusele aastal 1925. Samal aastal rajati alevisse kohaliku põllumeeste ühistu meierei. Hiljem rajas ühistu asulasse veel kaks veskit, klubi, kõrtsi ja poe. XX sajandi esimesel poolel alev ja küla liideti. Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa väed 190 Krekenava elanikku (suuremalt jaolt olid need juudid). Pärast sõda tegutsesid alevi ümbruses Leedu metsavennad. Nõukogude ajal oli Krekenava kohaliku kolhoosi keskasula. 15. augustil 2011 andis Benedictus XVI sealsele kirikule basilica minoris'e staatuse.

PilteRedigeeri

Tuntud elanikkeRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. [1]
  2. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 29

VälislingidRedigeeri