Kehtna mõis

Kehtna mõis (saksa keeles Kechtel) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas, tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Kehtna valla territooriumile Rapla maakonnas.

Kehtna mõisa peahoone

Kehtna mõisa peahoone tagant

Ajalugu

Kehtna mõisa valitsejamaja

Kehtna mõisa on esmamainitud 1470. aastal, mil see kuulus Vietinghoffide suguvõsale, ka Saksa Ordu ajal on olnud Kehtna Vietinghoffide mõis. 1485. aastal jagab Arndt Wietinghoff oma venna nõusolekul talle kuuluvad valdused kahe poja vahel. Poeg Arndt sai Järvakandi mõisa ning Fromhold Kehtna (Hof Kechenell) ja Ohekatku (Odenkolk) mõisad. Simon, Arendi p Vietinghoff pantis osaliselt Kehtna mõisa Rootsi kuningas Erik XIV-le, osaliselt erakreeditoridele. Järgnevate sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke (sh. Otto Tuve (1539)), 1585. aastal andis Rootsi kuningas Johan III hea teenistuse eest Kehtna krahv Pontus de la Gardiele igaveseks valduseks. 1715. aastast läks mõis, Venemaa keisri käsul ja Eestimaa kindralkuberneri Aleksander Menšikovi kirjaga, bürgermeister Christopher Michaeli ja ta naise Hedwigi eluaegsesse valdusesse, 1726. aastal restitutsioonikomisjoni otsusega restitueeriti Kehtna mõis Pontus de la Gardie pärijale major Carl Gustav, Johan Gustavi p Boijele ja ta kaaspärijaile krahv Mauritz Lowenhauptile ja tema õdedele-vendadele. 1727. aastal müüdi mõis Hõreda mõisnik Hans Ludwig von Fockile.

1777. aastal omandasid mõisa jälle Vietinghoffid, kui 1777. aastal asessor Hans Ludwig von Bock loovutas leitnant Adam Friedrich von Vietinghoffile Kehtna mõisa, vastu saades Paeküla mõisa Märjamaa kihelkonnas, Vietinghoffide ajal rajati ka uhke mõisahoone.

1824. omandasid mõisa Benckendorffid ja 1874 Lilienfeldid, kes lasid varaklassitsistliku peahoone uusrenessanss-stiilis ümber ehitada. 1905. aasta ülestõusu ajal põletati Kehtna mõisa härrastemaja, mis peatselt taastati.

Viimaseks võõrandamiseelseks omanikuks oli Helmuth von Lilienfeld. Pärast võõrandamist asus mõisas kodumajanduskool ja seejärel Kehtna sovhoostehnikum.

1997. aastast on mõisa peahoone eravalduses ning seda on tugevasti restaureeritud.

Mõisahoone

Varaklassitsistlikus stiilis peahoone ehitati 1790. aastatel.

19. sajandi lõpul ehitati mõisahoone ümber uusrenessanss-stiilis.

1905. aasta mahapõletamisele järgnenud taastamise käigus sai hoone praeguse uusbarokse ilme. Hoonele lisati mansardkorrus ja kõrge murdkelpkatus, peasissekäik viidi lääneküljele jne. Uusklassitsistlik ja uusrokokoolik sisekujundus on säilinud. Uksed on kaunistatud karniisidega, tammepuust paraadtrepp viib teisele korrusele, kus asuvad ampiirsaal, barokksaal ja jahisaal.

Tähelepanuväärne on mõisat ümbritsev ligi 5 ha suurune park.

• 
  Peahoone tagant vaade
• 
  Peahoone fuajee
• 
  Meierei
• 
  Valitsejamaja
• 
  Laut
• 
  Härjatall
• 
  Tall-tõllakuur
• 
  Sepikoda
• 
  Vankrikuur
• 
  Ait-kuivati
• 
  Park
• 
  Kaalurehi
• 
  Jääkelder
• 
  Teenijatemaja

Välislingid

• Kehtna mõisast Eesti mõisaportaalis
• Kehtna mõis (Mõisate ülevaated) – Muinsuskaitseameti digitaalarhiiv
• Kehtna mõis (Rapla khk), Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register
• Kehtna mõis veebiportaalis eestigiid.ee
• pildialbum – Kehtna mõisa sisevaated 2012. aasta suvel
• Kehtna mõisa lugu Mõisablogis