Vikipeedia

Kasutaja:Oop/Vikijuriidika

< Kasutaja:Oop

Millised juriidilised probleemid Vikipeedial võivad kerkida?

Isikuandmete kaitse seadus muuda

Minu kommentaar seadusele seoses Aveli Abeli juhtumiga, kes nõudis algselt kogu artikli kustutamist.

Eesti pretsedendid muuda

  • Sirje Kingsepa kohtulahend vaidluses EPL-iga: kui parteijuht parteist lahkub, ei ole tema suhtes kohtu hinnangul enam avalikku huvi ja ta võib nõuda andmete kustutamist ajalehe arhiivist.

Välispretsedendid muuda

  • Itaalia kohtu otsus, mis luges Youtube'i=Google'i juhid isiklikult vastutavaks kasutajate poolt yles pandud sisu eest.

Autorikaitseseadus muuda

  • Kui teksti autor on juriidiline isik, kas siis tuleb lugeda 70 aastat selle likvideerimisest ehk tegevuse lakkamisest? Või peab rääkima iga tekstiosa konkreetse autoriga? (Nt "Eesti Entsyklopeedia".)
  • Kas saab teha lepinguid mingi sisu kasutamiseks, mis annaksid sisu kasutusõiguse pysivalt, ehkki leping võib lõppeda? Sisuliselt oleks kasutusõigus siis ju tagasivõtmatu, mina näen selles kyll juriidilist probleemi.
  • Wikimedia Commonsi seisukoht Eesti seaduste suhtes on "Not OK": Commons:Freedom_of_panorama#Estonia. According to §201 of Estonian copyright law as last amended in 2004, "it is permitted, without the authorisation of the author and without payment of remuneration, to reproduce works of architecture, works of visual art, works of applied art or photographic works which are permanently located in places open to the public by any means except for mechanical contact copying, and to communicate such reproductions of works to the public except if the work is the main subject of the reproduction and it is intended to be used for direct commercial purposes." This essentially means that the freedom of panorama in Estonia can be exploited non-commercially only. - Eesti keeles: "§ 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine: Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel."
  • Fotoarutelu: Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid.
  • Kellelt on vaja luba logode kasutamiseks? Autor, organisatsioon...? Kas meil annab teha lepinguid mingite katusorganisatsioonidega?
  • Kas näituse koostaja on autoriõiguse subjekt? Aga raamatu koostaja? Andmebaasi koostaja näiteks on.
  • Commonsis kasutatakse fotode kustutamise põhjendusena fraasi "copyrighted product packaging". See tähendab, et mitte yhtegi kommertsiaalselt pakendatud (mitte nt jõupaberisse keeratud) asja ei saa pildistada. Äädika fotol olgu äädikas kausis, sest pudel ja silt on kujundatud? Tobe ju.
  • 7. aprillil 2011 kinnitas Tallinna ringkonnakohus Pärnu maakohtu otsuse, mille järgi mõisteti kriminaalkorras syydi Ferdinand OÜ ja selle juhatuse liige Urmas Varris. Otsuse järgi korraldas Urmas Varris 2008. aastal ilma Eesti Autorite Ühingu loata mitu suvetuuri, kus osales näiteks Kihnu Virve, kes laulis enda tehtud laule. "Kontsertide korraldamisega rikkus U. Varris kontserdil esitatud muusikateoste autoritele kuuluvaid varalisi õigusi, jättes enne kontserdi korraldamist sõlmimata nõutava kirjaliku lepingu (litsentsi) autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni Eesti Autorite Ühinguga ning jättis tasumata autoritasu. Kontsertidel esitati muusikateoseid, millede autorid kuuluvad lepingute alusel Eesti Autorite Ühingusse, mistõttu saab muusikateoste esitamiseks kontsertidel anda loa ainult Eesti Autorite Ühing." Kohtu seisukoht: "Apellandi väide, et teoste autorid võisid oma loomingut esitada vaatamata autorsuse loovutamisele EAÜ-le, on meelevaldne ega tulene seadusest. Autorsus on autorile kuuluv isiklik õigus esineda teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (AutÕS § 12 lg 1 p 1). Õigust autorsusele ei saa seaduse kohaselt kellelegi loovutada. Loovutatavad on üksnes autorile kuuluvad varalised õigused. Seega ei saanud ei V.Köster (Kihnu Virve), M.Põldsepp ega J.Vabarna, anda luba oma teoste avalikuks esitamiseks, kuna nad olid vastavalt EAÜ-ga sõlmitud lepingule loovutanud oma sellekohased õigused EAÜ-leApellandi väide, et teoste autorid võisid oma loomingut esitada vaatamata autorsuse loovutamisele EAÜ-le, on meelevaldne ega tulene seadusest. Autorsus on autorile kuuluv isiklik õigus esineda teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (AutÕS § 12 lg 1 p 1). Õigust autorsusele ei saa seaduse kohaselt kellelegi loovutada. Loovutatavad on üksnes autorile kuuluvad varalised õigused. Seega ei saanud ei V.Köster (Kihnu Virve), M.Põldsepp ega J.Vabarna, anda luba oma teoste avalikuks esitamiseks, kuna nad olid vastavalt EAÜ-ga sõlmitud lepingule loovutanud oma sellekohased õigused EAÜ-le." Ja veel: vastavalt AutÕS §13¹ lõikele 2 peab loa hankima teoste avaliku esitamise korraldaja, mitte esitaja. Ehk siis põhimõtteliselt saab karistada Eesti Autorite Ühingu liiget, kes esineb kontserdil omaenda lauluga, kuid pole EAÜ-le maksnud. - Mida see kõik Wikipedia jaoks tähendab? Seda, et kui keegi on EAÜ liige, ei ole temal enam õigust midagi lubada ega keelata; tema laul on lauldud. --Oop 26. august 2011, kell 18:54 (EEST)

Muuseumid muuda

  • Kas muuseumil on tegelikult õigus piirata enda kogusse kuuluvate teoste kujutiste levikut? Kui ei, mis õigusega nõutakse arhiivides ja muuseumites litsentsitasu?
  • Kas autoriõigustele pretendeerimine juhul, kui neid tegelikult pole, on seaduslik? Näiteks on ERM lisanud Eesti muuseumide veebiväravas MuIS vanadele fotodele vesimärgi "© Eesti Rahva Muuseum". Ehkki: "Kultuuriministeerium juhindub MuISi arendamisel põhimõttest, et vesimärkide kasutamine digifotodel ei ole hea tava. Ka Europeana projekti (kuhu läbi MuISi hakkab kogu info minema) üldine poliitika on, et avaliku sektori digimaterjalid peavad olema sellised, et soodustavad vabakasutust ning võimalikult suurt levikut." 1
  • "Museaalide digitaalseid kujutisi ei või kasutada ärilistel eesmärkidel, v.a juhul, kui selle jaoks on loa andnud digitaalse kujutise autoriõigusi omav muuseum. Juhul, kui soovitakse museaali digitaalset kujutist kasutada ärilisel eesmärgil, tuleks pöörduda muuseumi poole," väidab anonyymne autor kultuuriministeeriumi nimel. 1 Nii et me peaks sõlmima lepingud ikkagi otse muuseumitega. Aga kas nad pretendeerivad sellele piiranguõigusele fotode autorluse või museaalide omandiõiguse alusel?
  • "Võib-olla oleks otstarbekas läheneda muuseumidele muuseumiühingu kaudu? (juhatus) Kui keegi vikipedistidest mõnel muuseumiühingu üritusel esineks, oleks rohkem lootust, et nad saavad teada, et nad on Vikipeediast huvitatud. Tunnen kaht muuseumiühingu juhatusliiget ja küllap teistelgi on nende hulgas tuttavaid, et esialgseks kohtumiseks huvi äratada," kirjutas kord Ssgreporter. Igal juhul tasuks asja uurida.
  • Kui kellegi teos on muuseumis ja inimene ise elus, kas siis on vaja foto avaldamiseks luba nii autorilt kui ka muuseumilt?

Vt ka muuseumiseadus.

Kunstiteoste fotod muuda

Margid muuda

Kas margid käivad meil tavaliste kunstiteoste alla või on nende asjus mingid erireeglid? Milline on sõjaeelsete Eesti markide staatus? Aga Nõukogude-aegsetel? Mõnel pool loetakse marke riigi poolt väljastatud maksedokumentideks, mis ei ole autorikaitse objekt. Eestis tegeleb markidega Eesti Post, nii et see põhjendus ilmselt ei toimi, aga NSV Liidu puhul võiks seda ju kasutada kyll. Mh?

Raha muuda

Eesti seadused seavad raha kujutiste kasutamisele ypris ranged piirangud. Samas on riike, kus raha põhimõtteliselt ei kuulu autorikaitse alla. Mida me sellega kaotaksime, kui Eesti seadustes samasugune säte kehtestataks? Kelle reaalseid, majanduslikult realiseeruvaid huve see rikuks?

Tarbekunst muuda

Yhes eksemplari valmistatud originaalteos kuulub autorikaitse alla, ent tavaliselt arvatakse, et masstootmisse läinu ei kuulu. Kuidas sellega tegelikult on?

Wikipedia õiguste rikkumine muuda

Minu mäletamist mööda oli hiljuti Saksamaal juhtum, kus Saksa Wikipedia jurist esindas vikipedisti, kellele viitamata avaldas ajakirjandusväljaanne foto. Kus seda mainiti? Signpostis? Põhimõtteliselt peaks olema võimalik anda kohtusse iga portaal või ajaleht, mis avaldab allikaviiteta Wikipediast võetud foto, mille litsents nõuab allikaviidet.

Autorsuse vargus on Eestis igapäevane. Varastatakse ka vikipedistide loomingut. Eesti kriminaalseadustik sätestab autorsuse rikkumise eest küll karistusi kuni kolmeaastase vabadusekaotuseni, kuid see on puhtteoreetiline, praktilise rakenduseta õigusnorm. Ilmselgelt on siin konflikt seaduse, eetika ja praktika vahel. Ühelt poolt: kui keeruline on aru saada, et foto juurde oleks viisakas lisada autori nimi? Teisalt: kui keegi seadust ei järgi, kas see on siis õigustatud? Lahendus võiks olla autorsuse olulisuse laiem teadvustamine, viies samas õiguslike piirangute ala vajaliku ja mõistliku miinimumini, et loomingu kasutamine muutuks võimalikult lihtsaks ja seda juhiks eelkõige eetilised, mitte juriidilised normid.

Välispretsedendid muuda

Otsi lingid yles.

  • Positiivne näide: Soome. OK for buildings only. Article 25a of the Finnish copyright law permits panorama freedom for buildings, both exteriors and interiors, regardless of whether the place is public (laws of privacy do apply). This, however, does not extend to works of art (other than architecture), when they constitute the central element of the picture. Pictures of works of art permanently located in public places can be used non-commercially or as illustrations to texts in newspapers and periodicals. Published works of art may according to article 25 also be used e.g. as illustrations to scientific texts or criticism.
  • Positiivne näide: Austria. OK. Freedom of panorama in Austria is similar to Germany, but there are a few differences: it includes also the publicly accessible interiors of buildings, and the photo need not have been taken from a public place (c.f. Hundertwasserentscheidung). Also, the law limits the provision to works of the "bildende Künste" (fine arts, applied arts, photography, and architecture, see §3(1)).
  • Rootsi: The Swedish copyright law (1960:729) allows in the article 24 to take pictures of works of art that are located permanently at public places outdoors. It is assumed that one can also publish the photograph for commercial purposes. - Swedish copyright law explicitly requires that a work needs to be permanently (stadigvarande) placed at a public place outdoors (på eller vid allmän plats utomhus) to be covered by FOP. - The law also explicitly require the object to be a work of art (Konstverk). Information boards and maps are considered works of literature (litterärt verk) and are not covered by article 24. The law explicitly states that buildings may be freely reproduced in pictorial form. Exceptions are made for buildings and other facilities that are covered by the Swedish security law (2010:305) (Skyddslagen). Such facilities have clearly visible yellow signs with the text "Skyddsobjekt" and it is forbidden to depict them in any form.
  • Eriti negatiivne näide: Itaalia. Not OK. The Italian copyright law does not contain any exception for pictures from public places. Therefore, only "fair use" of images is permitted (according to copyright act, §70 and §70 1-bis), unless they don't portray any object still under copyright (as recent buildings, subjects to architect's copyright) nor any cultural heritage asset, subject to a fee and other restriction due to the cultural heritage and landscape law.[1] The following are considered cultural heritage assets: state owned things with some artistic, historic, archeologic or ethnoantropologic interest; libraries, galleries, museums and archives collections; other items declared cultural heritage by the Ministry of Cultural Heritage and Activities unless explicitly removed on a case by case basis. The national catalog of cultural heritage assets is not publicly accessible. - Note: "Copyright protection expires 70 years after the death of the original author (who is defined as the creator or designer) here. On January 1st of the following year (ie. January 1 of the 71st Year), freely licensed images of the author's 3D works such as sculptures, buildings, bridges or monuments are now free and can be uploaded to Wikimedia Commons. The lack of Freedom of Panorama is no longer relevant here for states with no formal FOP since the author's works are now copyright free."

Millised võiks olla Wikipedia huvid autorikaitseseaduse suhtes? muuda

Esialgu kirjutan siia ysna radikaalsed maksimumlahendused, eks neid saab tagasi tõmmata.

  • Fassaadiõigus: ehitiste ja püsivalt avalikus ruumis eksponeeritud kunstiteoste fotode lubamine vabasse, sh ärilisse kasutusse. - See võiks huvitada ka Eesti Ajalehtede Liitu ja Google'it.
  • Õigus kasutada kunstiteoste fotosid informeerival otstarbel, sh uudistes ja teatmeteostes. - See võiks huvitada ka Eesti Ajalehtede Liitu.
  • Õigus kasutada heliteoste katkendeid (kuni 10 või 20 sekundit) informeerival otstarbel, sh uudistes ja teatmeteostes. - Mille alusel praegu lubatakse uudiseklippe, mille taustal kostab jupp kellegi muusikast? See võiks huvitada kõiki audio- ja videomeediakanaleid.
  • Õigus kasutada vabalt (st autoriviitega) plaadi- ja raamatukaante kujutisi. - Mille alusel need praegu näiteks ajalehtedes ilmuvad? See võiks huvitada kõiki meediakanaleid, kes kultuurist kirjutavad.
  • Varemgi on pakutud, et riigi rahade toel (Kultuurkapital jms) tehtud filmid ja raamatud peaks mingil hetkel vabakasutusse minema. - See oleks ka raamatukogude huvides.
  • Ajakirjanduse sisu võiks minna mingil hetkel täies mahus vabakasutusse. Aeg võiks olla näiteks 20-30 aastat. Põhimõtteliselt ei ilmuta Eesti meediaettevõtted oma vanemate arhiivide suhtes mingeid ärihuve, nad isegi ei yrita materjale monetariseerida. See aga tähendab, et nad on nagu koer heintel: ka raamatukogud peaksid lehtede digitaliseerimise järel avaldamiseks luba kysima.
  • Pikas perspektiivis võiks Eesti riik rajada programmi, milles ostetaks kokku Eesti kirjandus- ja muusikaklassika autoriõigusi ning antakse need vabakasutusse. Nii oleks igayhel võimalik meie kultuuripärandit levitada ja ymber töödelda, sh luua tõlkeid ja tuletatud teoseid. See aitaks levitada Eesti kultuuri suuremate otseinvesteeringuteta, ootamata teose loomisest tihti ligikaudu saja aasta möödumist. Niisugune lahendus oleks kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega.
  • Orbteosed (mida on väidetavalt 90%([[1]]) tuleks lubada vabakasutusse, kas siis otse või riikliku programmi kaudu, mis tagaks mõistliku pingutuse autorite leidmiseks. Yhtlasi selguks nii yheselt, milline teos on orb ja milline mitte. - See oleks fonogrammitootjate, kirjastajate, tõlkijate, meediaväljaannete - kokkuvõttes kogu loomemajanduse huvides.

Ettepanekute tabel muuda

Ideoloogilised põhjendused muuda

  • Mida enam on vabakasutuses teoseid, seda rohkem on mänguruumi loomemajandusel. Rangelt võttes tuli näiteks Tammsaare loomingu põhjal koomikseid luues kuni 1. märtsini 2010 saada avaldamiseks luba Tammsaare pärijailt. Marie Underi teosed vabanevad 25. septembril 2050. Eesti kultuur on suhteliselt noor ja meie klassika veel kauaks autoriõiguse kaitse all, see aga raskendab selle levitamist otsesel ja töödeldud kujul, mille eest riik omakorda põhiseaduse väitel hea peaks seisma.
  • Muidugi võib väita, et Eesti ei kehtesta trende. Aga miks me peame juba ette otsustama, et sörgime teiste sabas, mitte ei pyya luua võimalikult tervemõistuslikku ning tänapäevase majandusreaalsusega kooskõlas olevat õiguskeskkonda?
  • "Internet on loonud võimaluse kasutada digitaalset sisu nagu muusika, filmid ja mängud globaalselt. Tehnilised võimalused osutada ja tarbida teenuseid üle digitaalsete võrkude arenevad tormiliselt. Samas lahenduste kasutuselevõtmine takerdub tihti üle-eelmisest sajandist pärineva autoriõiguste kaitse süsteemiga kooskõla leidmise taha," ütles minister Parts ministeeriumi teatel oma kõnes. Probleeme on Partsi sõnul kõigil kolmel osapoolel. "Autoritel on keeruline internetis oma õigusi kaitsta ja oma tooteid või teenuseid levitada. Teenuspakkujad takerduvad oma tegevuses erinevatesse nõuetesse ja regulatsioonidesse. Oma võimalustes on piiratud ka tarbijad. Tihtilugu selgub, et kuigi näiteks Eesti tarbija soovib saada osa maailmas loodud muusikast, kirjandusest, filmidest või kasvõi arvutimängudest ning on valmis selle eest ka maksma, siis tal ei ole interneti kaudu see lihtsalt võimalik," märkis minister. Seaduste järgimine peaks Partsi sõnul olema õigusriigis pigem norm, mitte erand. "Kui arvestatav osa elanikkonnast rikub õigusnorme ja puuduvad võimalused seaduskuulekaks alternatiiviks, siis devalveerib see õigusriigi," sõnas Parts kirjeldades autoriõigustega seotud probleeme. (Infoyhiskonna konverentsi pressiteade)

Kaubamärgiseadus muuda

  • Domeeniskvotterid nagu vikipeedia.ee ei pruugi praegu isegi pahatahtlikud olla, aga põhimõtteliselt on Wikipedia täismahus peegeldamine ohtlik: varem või hiljem võib keegi hakata peeglit kasutama hajameelsetelt kasutajatelt salasõnade varastamiseks.
    • Wikipedia.ee on selgelt pahatahtlik, sest tal on külgmenüüsse lisatud mingeid tabletilinke ja automüügilinke ning kui noscript plugina maha võtsin, visati mingi automüügilehe popup lahti. Julgen väita, et nad rikuvad Wikimedia kaubamärki, jättes mulje et tegemist on "ametliku" peegliga. 84.50.65.247 18. august 2011, kell 10:58 (EEST)
    • Lõpuks võttiski wikipedia.ee kätte ja hakkas prostitutsiooni vahendama. Praeguseks tegeleb asjaga AAA Õigusbyroo vahendusel WMF, sait on maha võetud.
  • Kas Vikipeedia tohib kasutada artiklites Eesti ettevõtete logosid? Esiteks on need ettevõtte omand, teiseks on logo loojal autoriõigused. Yks võimalik vastuargument on, et neid tsiteeritakse, kuna tsiteerida saab mis tahes teost. Kõlab kahtlaselt.

Välispretsedendid muuda

  • Millised on Wikipedia suhted peeglitega? Kas näiteks oleks mõistlik seisukoht, et Vikipeedia sisu kopeerimine on lubatud, kuni peegel ei jäta kasutajale muljet, et on päris Vikipeedia? Kas WMF piirab peegeldamist yldse kuidagi?
  • WMFi eelmine jurist saatis FBI (või oli see CIA?) kukele, kui need nõudsid logo mahavõtmist: seadus piiras logo kasutamist petturluses, aga Vikipeedia ei väida kuskil, et on FBI (või CIA). Kas see argumentatsioon on Eestis kasutatav?

Muuseumiseadus muuda

Vt Kasutaja:Oop/Vikijuriidika#Muuseumid

Tulumaksuvabastus muuda

Praegune lahendus on meile kyll soodne, kuid lõppkokkuvõttes oleks nii kogu Eesti kolmandale sektorile kui ka meile parem, kui tulumaksuvabastus ei sõltuks nii tugevalt maksuameti suvast.

Tont-teab-mis-seadus muuda

Itaalia juhtumit ei oskagi justkui kuhugi paigutada peale nendingu, et Itaalia parlament ei saa aru, misasi on veebileht.

Meid see otseselt ei puuduta, ent seadusandjate rumaluse eest pole ka Eesti kaitstud.

Vikipeedia ja vikipedistide juriidiline staatus muuda

Vikipeedia töös oleks kasu sellest, kui Vikipeediat loetaks teatud aspektides hariduslikuks või ajakirjanduslikuks projektiks. Samuti oleks kasulik, kui vikipedistidel oleks võimalik saada ajakirjanduslikke akrediteeringuid syndmuste pildistamiseks ja kajastamiseks.

Kuidas probleeme ennetada ja lahendada? muuda

Jurist muuda

Tuleb leida asjatundlik jurist, kes meid konsulteeriks ja vajadusel kohtus esindaks.

Autorikaitse asjus võime saada kokkuleppele koostööks seaduse mõistlikuks mõjutamisest huvitatud osapooltega, nt Eesti Interneti Kogukond ja Google. Ehk aitaks nad ka kulusid katta.

Autorikaitseseadus on ymbertegemisel, meil on huvi kaasata protsessi oma esindaja. See võiks meil olla yhine nt Eesti Interneti Kogukonnaga.

Isikuandmete kaitse seaduse mõistlikuks mõjutamisest võiks olla huvitatud nt Ajalehtede Liit.

Võimalik, et vajaduse korral aitaks kohtukuludega WMF. See tuleks varakult välja uurida.

Kaubamärk muuda

  • Vikipeedia kaubamärk tuleks registreerida.

OTRS muuda

  • "OTRS-is saaks hoida digiallkirjastatud lepinguid, mis tõestavad failide vaba kasutuse õigust ja mida saaks seega kasutada vaidluste ärahoidmiseks autorite yhingutega kogu EL-is. pole välistatud, et autoriõiguslased võtavad enne oma paratamatut surma kunagi Vikipeedia ette ja yritavad kivist raha välja väänata. seda riski võiks ette maandada. praegu erilist kiiret muidugi pole, ma lihtsalt mõtlen viis kuni viiskymmend aastat ette, nii igaks juhuks. Ohpuu 1. august 2011, kell 16:17 (EEST)" Vikipeedia arutelu:Teadusfoto 2011

Väliskogemused muuda

  • Itaallased olid Internal-listis huvitatud kogemusevahetusest.
  • Iisraeli parlament arutab just praegu nn Wikipedia seadust. Milles see täpselt seisneb?
  • Venelastel oli mingeid mõtteid, aga see on kõik ebamäärane.

Vt ka Rahvusraamatukogus toimunud konverentsi ettekandeid, kus räägiti kyll peamiselt raamatukogude vaatenurgast: http://www.nlib.ee/traditsioonilised-uritused/index.php?id=17982

Yks parimaid kokkuvõtteid sellest temaatikast on rootslaste GLAM-Whitebook: http://se.wikimedia.org/wiki/Projekt:GLAM-vitbok

Märkmeid muuda

  • "German State Imposes Ban on Facebook 'Like'" International Business Times/AP, 20. august 2011: ""All institutions in the federal state of Schleswig-Holstein, Germany [must] shut down their fan pages on Facebook and remove social plug-ins such as the 'like'-button from their Web sites," the German Data Protection Commissioner’s Office said in a statement. Whoever visits facebook.com or uses a plug-in must expect that he or she will be tracked by the company for two years. The move is based on the analysis by Schleswig-Holstein’s data-protection commissioner, Thilo Weichert, which shows that Facebook builds profiles of both users and non-users with the data collected by the Like button, Associated Press reported." - Otseselt Wikipediat ei puuduta, ent sellised juhtumid näitavad internetiõiguse arengut.

Vaata ka muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Oop/Vikijuriidika&oldid=3724203"