Kasutaja:Oop/Vikijuriidika/Ettepanekute tabel

Ettepanekud autoriõiguse seaduse kohendamiseks

Senised märkmed laiali lammutamiseks.

• Fassaadiõigus: ehitiste ja püsivalt avalikus ruumis eksponeeritud kunstiteoste fotode lubamine vabasse, sh ärilisse kasutusse. - See võiks huvitada ka Eesti Ajalehtede Liitu ja Google'it. Vastu võiks olla EAY ja Arhitektide Liit - aga ma konsulteerisin hiljuti yhe arhitektiga, kes isegi ei teadnud sellisest piirangust, seega ei ole see tõenäoliselt arhitektidele oluline sissetulek.
• Õigus kasutada kunstiteoste fotosid informeerival otstarbel, sh uudistes ja teatmeteostes. - See võiks huvitada ka Eesti Ajalehtede Liitu.
• Õigus kasutada heliteoste katkendeid (kuni 10 või 20 sekundit) informeerival otstarbel, sh uudistes ja teatmeteostes. - Mille alusel praegu lubatakse uudiseklippe, mille taustal kostab jupp kellegi muusikast? See võiks huvitada kõiki audio- ja videomeediakanaleid.
• Õigus kasutada vabalt (st autoriviitega) plaadi- ja raamatukaante kujutisi. - Mille alusel need praegu näiteks ajalehtedes ilmuvad? See võiks huvitada kõiki meediakanaleid, kes kultuurist kirjutavad.
• Varemgi on pakutud, et riigi rahade toel (Kultuurkapital jms) tehtud filmid ja raamatud peaks mingil hetkel vabakasutusse minema. - See oleks ka raamatukogude huvides.
• Ajakirjanduse sisu võiks minna mingil hetkel täies mahus vabakasutusse. Aeg võiks olla näiteks 20-30 aastat. Põhimõtteliselt ei ilmuta Eesti meediaettevõtted oma vanemate arhiivide suhtes mingeid ärihuve, nad isegi ei yrita materjale monetariseerida. See aga tähendab, et nad on nagu koer heintel: ka raamatukogud peaksid lehtede digitaliseerimiseks
• Pikas perspektiivis võiks Eesti riik rajada programmi, milles ostetaks kokku Eesti kirjandus- ja muusikaklassika autoriõigusi ning antakse need vabakasutusse. Nii oleks igayhel võimalik meie kultuuripärandit levitada ja ymber töödelda, sh luua tõlkeid ja tuletatud teoseid. See aitaks levitada Eesti kultuuri suuremate otseinvesteeringuteta, ootamata teose loomisest tihti ligikaudu saja aasta möödumist. Niisugune lahendus oleks kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega.
• Orbteosed (mida on väidetavalt 90%([[1]]) tuleks lubada vabakasutusse, kas siis otse või riikliku programmi kaudu, mis tagaks mõistliku pingutuse autorite leidmiseks. Yhtlasi selguks nii yheselt, milline teos on orb ja milline mitte. - See oleks fonogrammitootjate, kirjastajate, tõlkijate, meediaväljaannete - kokkuvõttes kogu loomemajanduse huvides.
• Paragrahvi, mis lubab teose vaba kasutamist teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel, võiks mingis vormis lisada ka teatmeteosed. Rangelt võttes ei lange need ju ei teaduse ega ka hariduse alla, aga informatsiooniline kasutus on praeguses seaduses ysna ähmaseks jäetud, seda paragrahvi tekstis otseselt ei mainita. Nii jäävad ka teatmeteosed teatud mõttes hägusale alale.

Nr	Paragrahv(id) senises seaduses	Ettepaneku teema	Kirjeldus	Keda see veel puudutab
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21