Karolingide kunst

Karolingide kunst on Frangi riigis Karolingide dünastia valitsusajal, 8. sajandi teisest poolest kuni 10. sajandi keskpaigani loodud kunst. Karolingide kunst ühendas endale eelnenud merovingide kunsti pärandit hilisantiikse ja varakristliku kunsti elementidega, samuti mõjutustega bütsantsi kunstist^[1]. Hilisantiigi ja bütsantsi kunsti mõjud olid võrreldes varasema perioodiga palju märgatavamad, taaselustades näiteks antiikseid dekoorimotiive.

Kunstiperiood loetakse eelromaani kunsti alla, kuid ka vararomaanika alla. Ajaliselt järgnev periood sellele on ottode kunst.

Arhitektuur Redigeeri

Üldised tunnusjooned Redigeeri

Karolingide dünastia valitsusajal 8. ja 9. sajandil püstitatud ehitisi iseloomustab teadlik püüd matkida rooma arhitektuuri, perioodi lõpul laenati palju varakristlikust ja Bütsantsi ehituskunstist, mis sulandudes kohaliku ehitustraditsiooniga moodustas unikaalse stiili. Üks esinduslikumaid näiteid on väravahoone kunagises Lorschi kloostris, ehitis ühendab polükroomse geomeetrilise pinnaornamentika klassikaliste motiividega, nagu joonia ja komposiitkapiteelid, akantusmotiivi ja kanneleeringuga pilastrid ning sambad.

Kirikuehituses olid eelistatud ruumivormid tsentraalehitis ja basiilika. Aacheni lossikiriku ehitajad on eeskujuks võtnud Justinianuse-aegse, 6. sajandil ehitatud San Vitale basiilika Ravennas, lisades sellele puhtalt karolingide-pärase osana lääneehitise. Enamik Karolingide ajal ehitatud kirikuid olid basiilikad nagu Rooma varakristlikud kirikuhooned. Lääneehitis oli alati suurtel kloostrikirikutel, peaaegu muutumatul kujul on see tänapäevani säilinud 885. aastal ehitatud Corvey kloostrikirikul.

Ehitisi Redigeeri

Lorschi kloostri väravaehitis (erinevatel andmetel 800–900)
Benediktlaste klooster (Benediktinerinnenkloster St. Johann) Val Müstairis Graubündenis Šveitsis (c. 800)
Aacheni lossikirik (või lossikabel, tänapäeval osa Aacheni toomkirikust) (792–805)
Germigny-des-Prés kirik, arhitekt Odo Metzist (806)
Ingelheimi loss (Ingelheimer Kaiserpfatz) (valmis pärast 814)^[2]
Saint-Philbert-de-Grand-Lieu kloostrikirik (815)
Lobbesi benediktlaste klooster, sh Püha Ursmari kirik, Belgias (819–823)
Fulda Püha Miikaeli kiriku ümarehitis ja krüpt (822)
Einhardi basiilika Steinbachis (827)
Püha Justinuse kirik Frankfurt-Höchstis (lisatud hilisgooti koorilõpmik) (830)
Broichi loss Mülheimis (884)
Corvey kloostrikirik (885)
Georgi kirik Reichenau saarel (888)

Muud kunstiliigid Redigeeri

Muudest kunstiliikidest viljeldi pisiplastikat (elevandiluunikerdus), kullassepa- ja juveliirikunsti, miniatuurmaali käsikirjade illumineerimisel ja seinamaali kirikute kaunistamiseks. Ornamentikas lisandus merovingipärasele põimornamendile ja loomornamentikale looduslähedane taimemotiivistik (akantusmotiivid ja muud taimornamendid)

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
↑ A Visitor's Guide to Carolingian Germany and the Low Countries: Aachen, Corvey, Ingelheim, Lorsch, Maastricht, Michelstadt, Nijmegen, Paderborn

Välislingid Redigeeri

[1] Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

[2] A Visitor's Guide to Carolingian Germany and the Low Countries: Aachen, Corvey, Ingelheim, Lorsch, Maastricht, Michelstadt, Nijmegen, Paderborn

[1]

[2]