Vikipeedia

Rakvere Karmeli kogudus

(Ümber suunatud leheküljelt Karmeli kogudus)

Rakvere Karmeli kogudus on kristlik vabaühendus. Rakvere Karmeli koguduse põhikirja järgi on see Eestis registreeritud, eraõiguslik, kodanikualgatusel põhinev ja tegutsev juriidiliselt iseseisev mittetulundusühing.[1]

Eesti EKB Koguduste Liidu Rakvere Karmeli kogudus
Rakvere Karmeli koguduse kirik.jpg
Rakvere Karmeli koguduse kirik enne renoveerimist 2015. aastal
Asutatud 1900
Peakorter Rakvere
Asukoht Lydia Koidula 5, Rakvere
Tegevuspiirkond Lääne-Virumaa
Ametlikud keeled eesti
Pastor Gunnar Kotiesen
Peaorgan Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
Veebileht Karmeli kogudus


Rakvere Karmeli kogudus kuulub enam kui 6400 liikmest ja 84 kogudusest koosnevasse EEKB Liidu võrgustikku.[2] Koguduse tegevuse eesmärkideks on kanda edasi Piibli õpetust, seda jagada, oma liikmete ja pooldajate koolitamine kristlikus elus, usus ja õpetuses, inimeste vaimulike, hingeeluliste, füüsiliste ja sotsiaalsete vajaduste eest hoolitsemine vastavalt võimalustele. 2018. aasta alguse seisuga kuulub kogudusse 198 inimest.

Kogudus asub Rakveres aadressil Lydia Koidula 5 ning on kuulunud Rakvere linna kogukonda enam kui 120 aastat. Lisaks tavapärasele kirikutööle on tegeldud ka muude valdkondadega on üks peamisi prioriteete olnud ühistegemised laste ja noortega.

TegevusvaldkonnadRedigeeri

Rakvere Karmeli koguduses on igas vanuses liikmeid ja tegevuste valik on mitmekesine.

KodugrupidRedigeeri

Paljud inimesed Rakvere Karmeli koguduses kuuluvad kodugruppi. Karmelis on nüüdisajal 15 gruppi noortele, täiskasvanutele ja küpsemas eas olevatele inimestele. Enamik gruppe kohtub regulaarselt üle nädala endale sobival kokkulepitud ajal. Olles osa kodugrupist, on tunduvalt lihtsam olla märgatud, luua uusi kontakte, õppida tundma Piiblit, jagada ning olla vastastikku toeks ja julgustuseks. Kodugruppidena osaletakse koos erinevates teenimisprojektides, iga grupp on omanäoline.

Noortetöö: Pöördes Noortekad ja Fusion RakvereRedigeeri

Karmeli koguduses toimub aktiivne noortetöö noortegrupis Pöördes Noored.

2014. aastal alustati ainulaadse noorte muusikaprojektiga Fusion. Fusion on pop-rock-noortekoor, kus on võimalik laulda või õppida mängima mõnd muusikainstrumenti.

Lastetöö: POP lastekad, POP kohvik, POP poistekas, KAMP, FriendshipRedigeeri

Igal pühapäeval jumalateenistuse ajal toimub POP-lastekas. Septembrist maini toimub korra kuus POP kohvik ja POP poistekas ning igal suvel toimuvad lastelaagrid.

KAMP lastekad on 6–12-aastastele lastele mõeldud kristlikud üritused, kus on ruumi mängulisusele ja sisukate teemade arutamisele.

Friendship-noortekad on õhtud noortele Kundas, mis on täidetud hea sõnumi, muusika, mängude, toidu ja sõpradega. Väärtustatakse koosveedetud aega ja tugevaid sõpruseid nii inimeste kui ka Jumalaga.

Teeliste osadusRedigeeri

Rakvere Karmeli Kogudus on koduks kõigile põlvkondadele. Üks kord kuus toimub Teeliste osadus, mis on sisukaks kohtumisajaks väärikas eas inimestele. Ühise teelaua ääres tuntakse rõõmu suurepärasest seltskonnast, heast toidust ning südantpuudutavast muusikast. Igal korral arutletakse ajakohaste teemade üle Piibellikus perspektiivis.

PalvekliinikRedigeeri

Koguduse juures tegutseb ka palvekliinik, mis kuulub Healing Rooms[3] alla. Tegu on üleilmse kristliku eestpalveliikumisega, kus palvetatakse füüsiliste ja psüühiliste haiguste ja sisemise tugevnemise eest. Enam kui 40 riigis tegutseb kokku üle 1000 Healing Roomsi kliiniku.

Kunda kogudusRedigeeri

1992. aastast toimub regulaarne koguduse töö lisaks Rakverele ka Kundas.

Ajalugu[4]Redigeeri

Rakvere Karmeli koguduse sündRedigeeri

1891. aastal oli Rakvere linnas üksainus baptist: Dehnide kokk Tõnu Saarman. Olles oma päevatöö lõpetanud, oli tal kombeks suvekuudel minna härraste aeda ja paluda seal Jumalat Rakvere linna pärast. Nõnda kestis see kaua ilma nähtavate tulemusteta. Ühel õhtul, kui Saarman parajasti istus oma Piibli juures ja tundis kurvastust Rakvere linna ükskõiksuse pärast evangeeliumi suhtes, avanes uks ja kolm naisterahvast astus sisse. Need olid kuulda saanud, et Dehnide kokk paluvat aias terve linna pärast Jumalat ja tahtsid seda meest lähemalt näha. Üks neist naistest avas oma maja ukse evangeeliumi kuulutamiseks ja novembris 1893 peeti seal esimene koosolek, millest võttis osa viis hinge. Teisel koosolekul oli inimesi kaheksa ja varsti oli väike tuba rahvaga täidetud. Samal talvel avati Saarmanile tunnipidamiseks juba 13 maja uksed. Sajad inimesed kuulsid sõnumit pattudest päästmisest, uuest elust, rahust ja rõõmust. Muidugi ei jäänud tulemata takistused, mis ikka on saatnud evangeeliumi kuulutamist: kord kippus kõrtsmik oma seltsilistega koosolekut segama, teinekord tormas ülesässitatud mitmesajapealine rahvahulk maja kallale, kus peeti koosolekuid, kiskus uksi ja aknaid eest ning karjus: "Kus hunt on?" Kaks korda tehti katset vend Saarman ära tappa, kuid tagajärjetult. Evangeelium aga levis. Esimesel ristimisteenistusel 1895. aasta oktoobris ristiti Sõmeru jões kolm inimest. 1894. aastal ristiti vend A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja vend Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere õed. Samal aastal moodustati Rakveres Tallinna I Baptisti koguduse osakond, mille juhatajaks sai Tõnu Saarman.

AlgusaastadRedigeeri

Ametlik luba koguduse tööks saadi kubernerilt 1896. aasta juunis. Aastast 1900 jätkati juba iseseisva kogudusena, kes ka Eesti Baptistide Ühendusse vastu võeti. Esimestel aastatel tuli võidelda mitmesuguste raskustega. Kogunisti viiel korral tuli vahetada kooskäimise ruume, sest ähvarduste ja koosolekute pidevate segamiste tõttu katkestasid majaomanikud sõlmitud lepingud. 1902. aastal leidis aset koguduse elus suursündmus – vähem kui kolme kuuga ehitati vend Saarmani ostetud krundile Kunderi tänavale oma palvela, mis avati pidulikult 2. novembril. 1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.

1931. aastal võttis koguduse töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest Joel Efraim Dahl, kes kiiresti koguduse usalduse võitis ja veel samal aastal jutlustajaks valiti. 1932. aasta mais ordineeriti ta koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele ja Joel Efraim Dahli eestvedamisele saadi tolle aja majanduslikult väga rasketes tingimustes hakkama lausa uskumatuga: 10. detsembril 1933 avati suure pidulikkusega uus palvela Koidula tänaval, mis teenib tänaseni.

Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti koguduse kalmistule. Ootamatu tagasilöök tuli vanematelt vendadelt, kelle arvates oli uus palvela "liiga suur saanud" ja "liiga kalliks läinud". Joel-Efraim Dahl kaotas juhatuse usalduse ja pidi ameti maha panema. 1936. aasta alguses valiti uueks kogudusevanemaks vend Robert Särglepp Hiiumaalt. Kiiresti elavnes töö linnas, veel enam aga koguduse maaosakondades, eriti Kandles – usule tuli kümneid inimesi. Vanematele juhtivatele vendadele oli Robert Särglepa vaimulik aktiivsus kahjuks vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end "rõõmulasteks") ja baptistiliikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma. 1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks Elmar Maranik, kes töötas Rakveres aastatel 1937–1943 ja 1948–1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt.

Sõja-aastadRedigeeri

Sõja-aastad ja sõjajärgne aeg olid koguduse elus kitsad ja keerulised. Sõjatormid mõjutasid koguduse elu oluliselt. 1941. aastal sai palvela lähedale kukkunud pommist räsitud, kuid see remonditi kiirelt. 1943. aasta Saksa okupatsiooni ajal tehti palvela sõjaväe moonalaoks.

Sõjajärgsed aastad ja Nõukogude aegRedigeeri

Sõda lõppes, kuid probleemid jäid. Tuli õppida elama täiesti uues olukorras, kus võimude pahatahtlikkus ning vaenulikkus usu ja usklike vastu oli riiklik poliitika. Valitsuse korraldusel liideti kokku mitmed erinevad vaimulikud liikumised. Nii sai Rakvere baptisti kogudus uueks vaimulikuks koduks mitmetele endiste evangeeliumi kristlaste koguduse liikmetele, samuti sõja ajal laialipillutatud ja oma kodu kaotanud usklikele, nende seas suurele hulgale Ingerimaa soomlastele, venelastele ja volgasakslastele.

1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks Árpád Arder,[5] kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. Arpad Arderi vanaisa oli Jaan Poska. Arpadi isa oli Estonia ooperisolist ja laulupedagoog Aleksander Arder, kellest ema Tatjana aga lahutas. 1930. aastal sai tulevase vaimuliku ja kirjamehe kasuisaks tuntud ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman. Arpad Arder on meenutanud, et elati Kadriorus ja kasuisa võttis teda kaasa jalutuskäikudele parki ja mereranda, kus ta rääkis mereõigusest (Laaman oli hariduselt jurist) ja astronoomiast. Arpad Arder lõpetas 1941. aastal Tallinna Poeglaste Kommertskooli. 1942–1943 õppis ta Tartu Ülikoolis majandust, kuid õpingud jäid lõpetamata. Nõukogude okupatsiooni perioodil tuli Arpadil viibida Patareis ning Venemaa vangilaagrites.[6]

Arderi juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega-, nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid väga rahvarohked soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaa mitmest paigast. Arderist kujunes koguduse juht, kes oli tegus ja võimekas ning keda mäletati veel aastaid. Aastatel 1969–1970 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma. Arder on kirjutanud mitu raamatut, muuhulgas ka "Kus on Arpadi kuningas?", kus ta teiste teemade hulgas räägib ka Rakvere Karmeli koguduse ajast.

Pärast Arderi lahkumist Rakverest alustas 1969. aasta sügisest koguduse juhtimise tööd Ilmar Kurg. Ilmar Kurg juhtis koguduse tööd kuni 1975. aasta sügiseni.

Pärast Ilmar Kure lahkumist ametitööst asus 1976. aasta kevadel Rakvere Karmeli kogudusevanema kohuseid täitma Peeter Roosimaa Oleviste kogudusest. Noor ja tegus Roosimaa suunati mõned aastad hiljem õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Tänane EELK Luterliku kiriku õpetaja Margit Nirgi meenutab seda aega järgmiselt: "Sain tollal äsja Rakverre kolinud pastori Peeter Roosimaa juhitud Karmeli baptisti koguduse organistiks. Praegu tajun, et nendes ateismi võidukäigu ajas olnud kogudustes olid haruldased inimesed. Diskrimineeritud olid sel ajal kõik usklikud, aga ei nurisetud, vaid kiideti Jumalat. Nende käitumine isekeskis ja võõrastega oli selline, et see sobinuks igasse kuningakotta. Ei tohi unustada, et selle põlvkonna inimeste kannatusteks olid mõrvad, toidupuudus, haigused, hariduse keelamine, vaadetest tingitud tagakiusamine …"[7]

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgne aegRedigeeri

1989. aasta kevadel palus Peeter Roosimaa end vabastada kogudusevanema ametist seoses tööle asumisega loodava EKB Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektori ametikohale. Sama aasta sügisel valiti kogudusevanemaks Meelis Etti, kes ka ordineeriti 1991. aasta kevadel.

1992. aastal avati koguduse osakond Kundas. Koguduses tegutsesid noortekoor ja pühapäevakool, aktiivselt kasvas noortetöö. Uued ning avatud võimalused pakkusid palju eri viise evangeeliumi kuulutamiseks. Erinevalt Nõukogude ajast oli võimalus lüüa kaasa kohalike omavalitsuste töös, teha raadiosaateid, osaleda avalikel debattidel jne.

Kui Nõukogude Liidu perioodil oli võimalus luua sõprussuhteid vaid ida suunas, siis üheksakümnendate alguses sai kogudus endale kaks sõpruskogudust läänest. Alingsosi baptisti kogudus Rootsist ning Kuopio vabakogudus Soomest. Just viimasega osutusid sõprussidemed väga tihedateks.

1995. aastast alates hakati välja andma koguduse igakuist ajalehte Karmel, mida anti järjepidevalt välja 13 aastat. Ajalehe lugejaid oli üle kogu Eesti.

2005. aastal sai tollane pastor Meelis Etti anda koguduse pastori töö aastal 2008 üle pastor Gunnar Kotiesenile.

Alates 2008. aasta augustist on Rakvere Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesen. 2018. aasta seisuga aidatakse kaasa ka GLSi korraldusele[8], laste seas on väga tuntud ja oodatud üritused POP kohvikud, eakad tunnevad rõõmu Teeliste osadusest ning mõeldakse uue ja suurema kirikuhoone[9] ehitamise plaanidele (intervjuu uue kogudusehoone ehitamise plaanidest[10]).

ViitedRedigeeri

  1. ↑ Rakvere Karmeli Koguduse põhikiri (2013)
  2. ↑ "Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu veebileht". Vaadatud 13.03.2018.
  3. ↑ "Healing Rooms Ministries koduleht". Vaadatud 13.03.2018.
  4. ↑ "Rakvere Karmeli koguduse veebileht". Vaadatud 25.03.2018.
  5. ↑ "Arpad Arder". Vikipeedia. Vaadatud 13.03.2018.
  6. ↑ Jaan Lukas (6. detsember 2017). "Nädala juubilar Arpad Arder 95". Kesknädal. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2018.
  7. ↑ Kätlin Liimets (12.04.2017). "Margit Nirgi: Kõik on olnud Jumala arm". Eesti Kirik.
  8. ↑ "Intervjuu GLSi korraldamisest Gunnar Kotieseniga". Vaadatud 13.03.2018.
  9. ↑ "Artikkel "Rakveresse kerkib mitmeotstarbeline kirik"". Eesti Ekspress. Vaadatud 13.03.2018.
  10. ↑ "Intervjuu uue kogudusehoone ehitamise plaanidest". Vaadatud 13.03.2018.

VälislingidRedigeeri

Artiklid, intervjuudRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rakvere_Karmeli_kogudus&oldid=6388795"