Ilmar Kurg

Ilmar Johannes Kurg (26. mai 1922 Kallavere – 28. juuni 2003) oli soomepoiss ja eesti baptisti vaimulik.

Pärast Kallavere algkooli lõpetamist õppis ta Keila Põllutöökoolis.

Teisest maailmasõjast võttis ta osa 19. septembrist 1943 Soome armees, ta oli rindel Rajajoel JR 47 koosseisus, seejärel oli väljaõppel Jalkalas ja Taavettis allohvitserikoolis. Seejärel oli ta tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksel. Eestisse naasis ta 19. augustil 1944, ta võitles Tartu rindel, saades Pupastvere lahingus haavata.

Palmipuudepüha laupäeval 1947 Tallinna Allika koguduses otsustas ta anda oma elu Jumalale. Ta osales algul Allika, hiljem Oleviste koguduse töös.

Aastal 1958 määrati ta Mustvee Baptistikoguduse pastoriks. Aastatel 1970–1975 teenis ta Rakvere Karmeli kogudust. Aastatel 1976–1989 oli ta Pärnu Immaanueli koguduse pastor.

Ilmar Kurg suri 28. juunil 2003 halvatuse tagajärjel, ta sängitati mulda 4. juulil 2003 Jõelähtme kiriku kalmistule esivanemate matmispaika abikaasa kõrvale.

Isiklikku

Ilmar Kurg oli abielus, tal on kaks tütart ja üks poeg; poeg Ingmar on baptisti vaimulik, teoloog ja kirjastaja.

Välislingid

• Ilmar Kurg: olen selles eas, kus elu annab oma küpseid vilju
• In Memoriam: ILMAR-JOHANNES KURG Kuulutaja, juuli 2003