Ava peamenüü

Püha Kanuti gild

(Ümber suunatud leheküljelt Kanuti Gild)

Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (10961131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.[1]

Kanuti gild tegutses Tallinnas Kanuti gildi majas Pikk tänav 20.

Kanuti gildi hoone (september 2011)

Keskajal oli Kanuti gild mitmes Põhja-Euroopa linnas.[1]

Tallinna Kanuti gild asutati arvatavasti 13. sajandil, aga esimest korda on seda mainitud kirjalikes allikates aastal 1326.[1]

Esialgu kuulusid Kanuti gildi käsitöölised ja kaupmehed. Kui tekkis Suurgild, läksid kaupmehed sinna üle ja Kanuti gildi jäid nii-öelda peenemad käsitöölised. Kui aastal 1698 suleti Oleviste gild, hõlmas Kanuti gild sealtpeale kõiki käsitöölisi. Eestis likvideeriti gildid 1920. aastal.[1]

Tallinna Kanuti gildi kuulusid järgmised tsunftid: kingseppade (esmamainimine 1335), pagarite (1335), sadul- ja rihmaseppade (1335), rätsepate (1337), kalevišäärijate (1337), seppade (1374), vaskseppade (1374), raud- ja relvaseppade (1374), kullasseppade (1393), vööseppade (1459), kirurgide (1466), maalijate (1513), klaasseppade (1513), tislerite (1513), ratas- ja tõllasseppade (1632), pottseppade (1643), lukkseppade (1644), treialite (1650), nööbi- ja poorditegijate (1650), kordiaaniparkalite (1657), tinavalajate (1660), kübarseppade (1663), seemis- ja valgeparkalite (1668), möldrite (1687), kinnas- ja kukkurseppade (1688), saksa müürseppade (1690), frisööride (1733), parukategijate ja pärlitikkijate (1755), koogipagarite (1764), raamatuköitjate (18. sajand), toolitegijate (1804) ning mehaanik-tehnikute (1896) tsunft.

Tallinna Kanuti gildi liikmed olid peamiselt sakslased. Eestlaste liikmeksvõtmist tõkestati eriti aastail 1508–1698.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 197.

KirjandustRedigeeri

  • Anu Mänd. "Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal." Teoses "Modus vivendi II" (= Vana Tallinn XVI (XX)). Tallinn 2005, S. 129-157.