Juta Eskel
Juta Eskel (sünninimi Parm, alates 31. märtsist 1939 Mullari; 18. september 1927 Tallinn – 20. mai 2017) oli eesti skulptor.
Juta Eskel | |
---|---|
Sünninimi | Juta Parm |
Sündinud |
18. september 1927 Tallinn |
Surnud |
20. mai 2017 (89-aastaselt) Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Tallinna Riiklik Tarbekunstiinstituut |
Tegevusala | skulptuur |
Tuntud teoseid | „Kolhoosineiu“, Miina Härma monument |
ElukäikRedigeeri
Eskel õppis Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (TRTKI), kuid poliitilistel põhjustel lõputunnistust ei saanud.
Ta töötas kogu elu vabakutselise kunstnikuna ja oli Eesti Kunstnike Liidu liige. Juta Eskeli looming on šamotist dekoratiivskulptuur „Kolhoosineiu“ (1964, asub restaureerimise järel Lembitu pargis), Miina Härma täisfiguur Tartus (1984) omanimelise gümnaasiumi ees ja tütarlastegümnaasiumi rajaja Elfriede Lenderi mälestustahvel tänases Kesklinna Vene Gümnaasiumis. Tuntud ka Juta Eskeli eesti-soome kultuurisilda toetavad monumentaalskulptuurid Soomes. Juta Eskeli kasutas sageli keraamiaktehnikat šamotti loomaks laste ja tantsijate figuure ning kuuekümnendail moodi tulnud stiliseeritud plastikat.[1]
Juta Eskeli vabaloomingu paremik on tänaseks koondunud peamiselt Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi ning perekonnaliikmete kodudesse.
LoomingRedigeeri
IsiklikkuRedigeeri
Juta Eskeli isa oli sõjaväelane ja riigiametnik Raiu Mullari, vend matemaatik Rünno Mullari ning ta oli abielus skulptor Albert Eskeliga.
ViitedRedigeeri
- ↑ Juta ja Albert Eskeli mälestusnäituse „Koos läbi muutuva skulptuuri“ Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis, 2018 pressiteade