Ava peamenüü

Johannes I (Saare-Lääne piiskop)

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes I kohta vaata lehekülge Johannes I; Johann I kohta vaata lehekülge Johann I

Johannes I Schutte (surnud 12. septembril 1438) oli Saare-Lääne piiskopkonna piiskop 1432–1438.

Saare-Lääne piiskopi Johannes I Schutte hauakivi. Johann Christoph Brotze kogust

EluluguRedigeeri

Schutte oli 1394 Prahas jurist. 16. septembril 1394 on teda mainitud kui "maksu maksjat". Ta oli 23. juulist 14171432 Tartu dekaan. Johannes Schutte vend Gottschalk Schutte oli Kuramaa piiskop. Tal olid veel vend Augustyn ja õde.

Schuttet mainiti 13. juulil 1417 Otto von Ixkulli (Uxkülli) testamendis ning 14. veebruaril 1419 Hans von Doleni ja tema ema Gertrudi avalduses. 26. augustil 1426 mainiti Schuttet orduprokuraator Johannes Tiergarti kirjas Saksa ordu kõrgmeistrile. Teda on mainitud Võnnu maapäeva retsessis 1422.

1423 tüli ametisse määramise üleRedigeeri

Saksa ordu kõrgmeister Paul von Rusdorf teatas 31. oktoobril 1423 oma soovist toetada Schuttet piiskopina. Kapiitel valis Schutte 13. novembril 1423 piiskopiks. Schutte palus ordult toetust, ta omandas valdused ja sai pooldajaid. Tema toetuseks saadeti Rooma soovituskirjad.

10. novembril 1423 teatas Saksa ordu kõrgmeister Paul von Rusdorf Liivi ordu maameistrile Siegfried Lander von Spanheimile, et mõni õpetatud Saaremaa kanoonik astuks kapiitli otsuse kaitseks välja ja juhul kui kapiitel apelleerib paavsti otsuse vastu, lubas Rooma siirduva saadiku varustada vastava nõude osas kirjaga. Seejuures kavatseti mõni ordumeelsem isik enne Christian Kubandi ametissemääramise teate saabumist saata Rooma.

22. novembril 1423 oli Saksa ordu kõrgmeistri käskjalg saadetud Rooma. Schutte olevat end piiskopkonnas sisse seadnud, tal oli palju pooldajaid ja raha. Kõrgmeister pöördus Schutte jaoks toetuse saamiseks Heilbergi piiskopi poole.

4. juulil 1424 oli Schutte koos Roomast tagasi jõudnud Saare-Lääne piiskopkonna saatkonnaga kõrgmeistri juures. 1425 saatis ta Rooma toomhärra Johann Helwigi.

Tegevus dekaaninaRedigeeri

Schutte selgitas 6. veebruaril 1428 Riia toomkapiitlis Saaremaa maksukoorma alandamise taotlust.

Martinus V otsustas 6. augustil 1430 seoses Kubandi viibimisega Roomas loovutada Saare-Lääne piiskopkonna haldamine Schuttele. 14. septembril 1430 teatas Saksa ordu orduprokuraator Caspar Wandofen Schuttele, et tegi paavstile ettepaneku määrata Schutte Kubandi järeltulijaks, mis polnud paavstile meelepärane. Wandofen soovitas Schuttel stiftimõisate osas appelleerida paavstlikule komisjonile. Liivi ordu maameister soovis 10. aprillil 1431 Saksa ordu kõrgmeistrilt saata Schutte koos soovituskirjaga Rooma. Schutte oli Roomas Liivi ordu saadikuna. 1432 on teda mainitud kui paavstlikku vikaari.

Ametisse määramineRedigeeri

Eugenius IV kinnitas Schutte 22. oktoobril 1432 piiskopiks. Ta sai 26. detsembril 1432 keiser Sigismundilt Sienas regaaliad.

Viibimine EestisRedigeeri

Schutte oli 13. jaanuaril 1434 Kuressaares, 18. jaanuaril 1434 Haapsalus, 16. juunil 1436 Kuressaares, 28. aprillil 1437 Haapsalus ja 27. oktoobril 1437 Kuressaares. Teda on mainitud 1437 Riia peapiiskopi provintsiaalsinodil.

Suhted TallinnagaRedigeeri

Schutte saatis 13. jaanuaril 1434 Tallinna raele kirja Curd Herderi pärandinõude asjus.

Ta saatis 18. jaanuaril 1434 Tallinna raele nõude arestitud kariloomade asjus.

19. aprillil 1434 saatis ta palvekirja Tallinna raele, et Tallinn tagastaks Saare-Lääne piiskopkonna elanikelt ära võetud kariloomad. 16. juunil 1436 palus ta kirjas Tallinnale kontrollida Haapsalu toomkirikule kuuluvat rahasummat. 28. aprillil 1437 teatas Tallinnale, et tema sulased peletasid Osmussaarelt (Wodesholm) minema mereröövlid ja vangistasid neist kaks.

LeppedRedigeeri

Schutte kinnitas 27. oktoobril 1437 Valjala kihelkonnas oma vasalli Hans von Jursi läänilepingu.

Ta sõlmis 25. juulil 1438 Saksa ordu volinikuga Saaremaal piirileppe ja leppe Karksist Läänemaale põgenenud inimeste asjus.

SurmRedigeeri

Johannes Schutte suri 12. septembril 1438.

AllikadRedigeeri

  • Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".
  • Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
Eelnev:
Christian Kuband
Saare-Lääne piiskop
14321438
Järgnev:
Johannes II Creul