Jānis Matulis (21. veebruar 1911 Kaluga19. august 1985 Riia) oli Läti luterlik vaimulik, Ta oli aastatel 19681985 Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop.

Ta sündis aastal 1911 Kalugas sulase perekonnas. Aastal 1919 hakkas ta koolis käima Lätis. Aastal 1925 lõpetas ta põhikooli ja asus õppima õpetajate seminari, mille lõpetas aastal 1930. Aastatel 1932–1936 töötas ta õpetajana mitmes Riia koolis, õppides samaaegselt Läti Ülikooli loodusteaduskonna matemaatikaosakonnas. Aastatel 19361943 õppis ta teoloogiat, mille lõpetas aastal 1943 lõputööga "Kāds EVED-JAHVE problēmas atrisinājuma mēģinājums" ("Mõni katse EVED-YAHVE probleemi lahendada").

9. juunil 1943 ordineeriti ta Riia Jaani kirikus pastoriks. Aastal 1944 sai tast Kandava koguduse õpetaja. Aastal 1946 viidi ta üle Talsi koguduse õpetajaks, kuhu ta jäi 22 aastaks. Aastal 1965 andis peapiiskop Gustavs Tūrs talle superintendendi tiitli. 22. veebruaril 1969 valiti Jānis Matulis Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks. 14. septembril 1969 pühitses Rootsi Skara piiskop Sven Danell ta Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks.

3. juunil 1972 kaotas ta oma naise Margarita. Talle omistati kaks teoloogilist audoktori kraadi (doctor honoris causa): aastal 1973 Budapesti Teoloogiaakadeemiast ja aastal 1980 Erlangeni Ülikoolist. Teda mäletatakse peamiselt tema otsusega aastast 1975 pühitseda Läti Evangeelses Luterlikus Kirikus naised vaimulikeks. Teatavasti muutis praegune peapiiskop Jānis Vanags muutis selle otsuse aastal 2016 tagasi. Peapiiskop Jānis Matulis suri 19. augustil 1985. aastal.