Talsi

Talsi
läti	Talsi
	Talsi lipp Talsi vapp
Pindala	7,83 km²
Elanikke	8712 (1.01.2022)
Koordinaadid	57° 15′ N, 22° 35′ E

Talsi ( läti ⁱ) (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus. Linn asub Vilkmuiža järve ja Talsi järve kallastel.

Linnas on avalik raamatukogu.^[2]

linnas asuv 55 puurauk on siluri Adavere lademesse kuuluvate Irlava kihtide stratotüüp.^[3]

Kaitstavad objektid Redigeeri

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all Talsi vanalinn, Kupferi kabel, Talsi luteri kirik sealse oreli ja E. Fischeri epitaafiga, elumaja aadressil Baznīcas laukums 1, Talsi muinaslinnus, Talsi ordulinnus, Talsi muinaskalmed, ja Vilkumuiža järve muinaskalmed.^[4] Kohaliku kaitse all on Talsi gümnaasiumi direktori A. Dreimanise elukoht aadressil Saules iela 6, Talsi kiriku hauaplaadid, kantsel ja noodivihik.^[5]

Looduskaitse all on kaks Vilkmuiža järve kirdekaldal kasvavat sangleppa, Lielā iela 10 kasvav tammepuu, Talsi dendropark ja Bētiņu iela pärnapuu.^[6]

Ajalugu Redigeeri

Ajalooallikates mainitakse asulat esimest korda 1231. aastal. Sealne Talsi muinaslinnus oli kuralaste Vanema muinasmaakonna üks tähtsamaid keskusi. Aastal 1434 rajati sinna Talsi ordulinnus, mis kuulus Kandava foogtkonda. Keskajal oli Talsi alev. Asulale mõjus laastavalt Teine Põhjasõda, mil Talsi kannatas aastal 1657 katku käes ja rootsi sõdurid hävitasid aastal 1659 sealse ordulinnuse. Põhjasõja ajal laastas Talsit taas katk, nii et aastal 1710 oli sinna jäänud vaid 10 elanikku.

Aastal 1894 sai Talsi osalised linnaõigused. Kuni aastani 1897 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Linn aastast 1917. Toona läbis linna idaosa Stende ja Ventspilsi vaheline kitsarööpmeline raudtee, Talsi raudteejaamast lähtusid Mērsragsi, Rojasse ja Dundagasse viivad haruliinid. Raudtee tegutses 20. sajandi kuuekümnendate aastateni, kuigi selle tähtsus pärast Riiast Ventspilsi viiva maantee valmimist vähenes. Linn oli Talsi rajooni keskus kuni 1. juulini 2009.