Talsi ordulinnus

Talsi ordulinnus (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) oli Liivi ordu kivilinnus Lätis Kuramaal (Kurzeme kultuuriajaloolises piirkonnas) Talsi kesklinnas[1], Talsi ja Vilkmuiža (Vilke) järve vahel asuval Sudmalkalnsi-Džirnavkalnsi (Veskimäe) künkal.

Talsi linna vapp

Ordulinnuse asukohast 0,5 km kagusse jääb Klosterkalnsi mäele (Kloostrimäele) kunagine Talsi muinaslinnus.[2]

Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Kuramaa kubermangu Tukumsi ülemhauptmannschafti (Oberhauptmannschaft Tuckum) Talsi (Hauptmannschaft Talsen) hauptmannschaftkonnas[3] (maakonnas).

Nimekujud muuda

  • 1231 – Talse,
  • 1253 – Talsen,
  • 1290 – burc Talsen,

XIV sajand – castrum Talsen,[4]

  • 1411 – Tals,
  • 1422 – pilsahten to Talsen,
  • 1476 – im Kerspill to Talszenn.[5]

Asukoht muuda

Talsi oli Kuramaa liivlaste suure Vanema maakonna üks kesksemaid ja tähtsamaid asustuspiirkondi. Lõuna poolt oli sinna tasapisi laienenud ka kurelaste asustus. Sinna jooksid kokku mitmed maanteed – Riia poolt läbi Tukumsi ja Kandava tulles hargnes tee Vindavi (Ventspilsi) ja Dundaga suunas. Linnus asetsel 87 m üle merepinna Džirnavkalnsi mäel, mis on saanud nime seal XIX sajandil olnud tuuleveski järgi. Dzirnavkalnsi linnusemägi on järsunõlvaline lääne, edela ja lõunaküljest vastu all orus asuvat praegust Talsi vanalinna ja kesklinna – meenutades vaadetelt Tartu Toomemäe paiknemist. Kaguküljel, vastu kiriku poolt tulevaid Akasi ja Dzirnavu (Veski) tänavaid on kaitseks kaevatud äralõikevallikraav, milles kulgeb Kalna (Mäe) tänav. Ida-, kirde- ja põhjaküljel on mägi üsnagi lauge.

Ajalugu muuda

 
Vaade läänest Vana-Talsi muinaslinnuse asukohale Klosterkalnsi mäel, august 2008 a

Algselt XIII sajandil asusid orduvennad muinaslinnusesse Klosterkalnsil (Kloostrimäel), alles hiljem hakati ehitama kõrvale kivilinnust – nagu oli tüüpiline suuremale osale Kuramaa linnustest seoses sakslaste ja kohalike põliselanike omavahelistele suhete ja lepingutega. Talsi oli algselt Kandava foogtkonna abilinnus. See 0,4 ha suurune muinaslinnus oli üks suuremaid ja tugevamaid Kuramaal[6] ja suure Vanema kihelkonna või väikemaakonna üks tähtsamatest keskustest.[7]

1231 on 12 muu Kuramaa asustatud koha kõrval mainitud ka Talsi (Talse) küla kuralaste (liivlaste) ja paavst Gregorius IX esindaja Alna Balduini vahelises lepingus,[6] millega teiste hulgas ka Talsi kuralased kohustusid võtma vastu preestrid ja laskma neil end ristida, tasuma paavsti määratud piiskoppidele ja prelaatidele maksu, osalema paganatevastasetes sõjakäikudes ja andma leppe kinnituseks pantvange.

1253. aasta 4. aprilli maadejagamislepinguga Kuramaa piiskopi ja Liivi ordu vahel läks Talsi (Talsen)) viimase alluvusse. Kuramaa jaotati neljaks piirkonnaks, millest 2/3 sai ordu ja 1/3 piiskop. Talsi jäi Vredecuronia ("Rahu-Kuramaa") piirkonda.[8] Arvatakse, et juba 1260. aasta paiku asusid orduvennad Vana-Talsi (Alt-Talsen) linnuses, mis paiknes endises Talsi muinaslinnuses hilisemast ordu kivilinnusest 500 m kagus.

1282. aasta 12. mail sõlmiti Talsis leping Liivi ordu ja Daugavgriva (Dünamünde, Väinasuu) kloostri abti vahel Kuramaal asuvate Utenpeve ja Kurse vaidlusaluste territooriumite üle.

XIII sajandi lõppu paigutab linnusteuurija Karl von Löwis of Menar linnuseehituse alguse, viidates Ditleb von Alnpeke Liivimaa vanemas riimkroonikas öeldule.

1290. aastal ründasid Riimkroonika järgi Leedu väed Talsi linnust (burc Talsen) ja linnuseasulat (hachelwerk). Asula hävitati ja lähem ümbruskond rüüstati, kuid linnust vallutada leedukatel ei õnnestunud. "Otsekohe kogub ordumeister Halt (Balthasar Holte, von Hohenbach) väe kokku ja suundub kiiresti Semgalliasse (Zemgale), kus jääb Scheneni jõe äärde varitsema. Leedulased saabuvad jõe äärde ja hakkavad üle jõe silda ehitama. Tulevad siis järgmisel hommikul üle jõe. Ordumeister saadab neile vastu rüütlid vend Merkelini juhtimisel, kes leedulased tagasi üle jõe surub. Sealjuures kukub sild kokku ja tapeluse käigus lüüakse leedu vürsti poeg surnuks. Kristlased seavad kiiresti silla korda ja tungivad leedulastele peale. Seda nähes pöördub vürst Maseke põgenema." Kroonikas mainitakse, et Kuramaal ordul kindlaid linnuseid ei ole peale Tervete (Heiligenberg), mille ka meister ise maha lammutada lasi.[9]

1292 läänistas ordu 1 aakri maad Talsi piirkonnas (In territorio Thalsen) kellelegi Albertile. Ka Liivi ordu läänistas sarnaselt Liivimaa piiskoppidele maatükke koos külade ja talupoegadega tähtsatele ja ustavatele orduametnikele ja rüütlitele hea teenistuse eest.

1318 andis ordumeister "Tiidemannile Talsist" lääniks 2 aakrit maad. Talsi piirkond jaotati aja jooksul läänidena välja. XIV sajandil on Talsi linnust (castrum Talsen) tihti mainitud Kuramaa mõisate nimekirjades ja linnuse külje all olevaid maid läänistades. Ei ole ainult täpsustatud, kas peetakse silmas vana puitlinnust või uut kivilinnust.

1361 on dokumentides mainitud asulat (Hakelwerk), mis asus puit- ja hilisema kivilinnuse vahel. Millalgi varsti pärast kivilinnuse valmimist kolisid Talsi muinaslinnuse asukad sinna üle ja elutegevus vanas kohas soikus ja see jäeti maha. Vana linnus vajas ka pidevalt hoolt ja remonti ja neid kulutusi ei olnud majanduslikult mõttekas enam teha. Ka sõjaliselt ei vastanud ta enam nõuetele, kuigi asetses veidi kõrgema ja järsema mäe peal.

1397 on kivilinnuse püstitamise algusajaks märkinud XX sajandi I poolel mõned baltisaksa uurijad, kuna ühes lääniürikus on juttu Talsi linnusele kuuluvast linnusepiirkonnast – ...districtus alias borchsukinge castri Talsen.[10]

1411 on esimest korda Talsi linnus Liivimaa linnustenimekirjas üles tähendatud koos teiste Kuramaa linnustega (Sabel, Tals, Kandaw).

1422 on dokumendis kirjutatud Talsi linnakesest (pilsahten to Talsen) ilmselt kohalikus murdes.[11]

1434 ja 1437 on lossi kui kaitseehitist mainitud koos teistega kindlustustenimekirjas[12]

1439, 1442 ja 1443 on märgitud jälle linnusepiirkonda (Burgsuchung). 1442, . aasta 14. detsembril on Stende vasallilinnuses välja antud läänikirjas read: "Veel seitse aakrit maad Talsi linnusepiirkonnas Kuldiga kohtuõiguse järgi..." ("Noch seven haken in der Borchsokinge tor Talsen und im Gerichte to Goldingen...").[13] 1443 a. lääniürikus on öeldud: "Kandava seaduse järgi Talsi linnusepiirkonnas..." ("Im Rechte to Kandau und in der Borchsokinge to Talsen...").[14] Tundub nagu oleks olnud alanud üleminekuperiood, kus Kandava foogt veel mõistis õigust ja Kuldiga komtuur juba läänistas maatükke.

1447 eraldati Talsi linnusepiirkond Kandavast ja see läks Kuldiga linnusepiirkonna alla ja Kuldiga komtuuri ja tema kohtufoogti alluvusse.[15]

1462 on esimest korda kirjutatud Talsi kihelkonnast.[16]

1498 on mainitud Talsi linnakeses elavaid saksa kaupmehi ja käsitöölisi.

1553 ehitati Talsisse ordulinnuse lähedale kivist kirik.[17]

1555 kirjeldatakse Preisi hertsogi Albrechti kirjavahetuses, et seda tüüpi linnused (Kuramaa maanteekastell – milline ka Talsi oli), ei ole eriti kindlad ja tugevad, vaid rohkem viljaaidad, kus pikemalt elada ei saa.[18]

1561, kui Liivi sõja ajal moodustati poolakate poolt Kuramaa ja Semgale hertsogkond, siis läks Talsi linnus vastse hertsogi Gotthard Kettleri omandusse. Administratiivselt liideti Sabile ja Talsi jälle Kandava linnusepiirkonnaga kohapeal hakkas käsutama nagu vanastigi Kandava linnusepealik (Hauptmann – capitano). 1567 ehitati praegusse asupaika hertsogi käsul luteri kirik. 1609 on uuesti mainitud kivimüüridega kirikut.

1656, Poola-Rootsi sõja ajal marssisid Rootsi väed läbi Talsi poolakate käes oleva Aarlava peale.

1658 olid Poola väed pikalt Talsis laagris. Arvatakse, et järgmisel aastal (1659) purustati linnus Rootsi vägede poolt, et poolakad seda enam tagasi vallutada ei saaks. Linnust enam ei taastatud ja varemeid hakati kasutama ehitusmaterjali murruna.

17011710, Põhjasõja ajal oli Talsi rootslaste käes. 1705 vallutasid linnakese venelased, 1706 olid rootslased jälle tagasi.

1733. aasta sügisel puhkes Talsis tulekahju, mis tänu valdavale puithoonestusele hävitas peaaegu terve linnakese. Kiviehitiste püstitamiseks materjali saamiseks hakati nüüd uuesti isuga linnusevaremeid lammutama.

1812 marssisid Talsisse Napoleoni armee koosseisus olevad preislased. Nende rühm paiknes Dzirnava tänava nr 1 majas vana ordulossi kõrval.

1844 valmistati mõõtudega linnuseplaani eskiis.

XIX sajandi keskel ehitas parun von Heiking omale endise ordulinnuse asemele linnavilla. Villa ümber rajati dendropark ja vallikraavi tänavad.

1857 ehitati paruni linnamajast lääne poole tuuleveski, mis töötas kuni 1915. aastani. 1922 põles see maha, kuid linnusekünkale jäi Veskimäe nimi.

19361938 Ādolf Karnupi poolt Vana-Talsi linnamäel teostatud arheoloogiliste väljakaevamiste andmetel oli puidust muinaslinnus kasutusel veel XIII ja XIV sajandil ilmselt siis paralleelselt uue kivist ordulinnusega.[6]

II maailmasõja ajal hävis Talsi maakonnamuuseumi arhiiv ja seetõttu on mitmed selle piirkonna ajalooetapid n-ö valged lehed. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Heikingu majas sõjakomissariaat, 1991. aastast on hoone Läti Kaitseliidu – Zemessardze valduses.

1960ndateni oli linnusekünkal veel kohati näha keskaegseid müürijäänuseid.

19981999, kui Läti arheoloogid koostasid linnuste visuaalseid kirjeldusi, öeldi Talsi kohta, et "linnusease paikneb Vilkmuiža ja Talsi järvede vahelisel Džirnavkalnsi holmil, maapinnal pole müüre märgata, kõikjal kasvavad puud ja nende vahel on hilisemal ajal ehitatud hooneid."

Ehitus muuda

 
Vaade üle Talsi järve vanalinnale. Kirikust vasakule jääb Džirnavkalnsi mägi, kus asus ordulinnus, aprill 2008

Põhiplaanilt ja stiililt on tegemist 98*66-meetrise põhiplaaniga (pindalaga 6468 m²) ristkülikukujulise vaba maantee-laagerkastelliga, milliseid Kuramaal oli ridamisi. Otstarbe järgi oli tegemist teetõkke-aitlinnusega, mis pakkus Liivimaalt (Marienland) Preisimaale (Petriland) reisivale teelisele ulualust ja kaitset.[19] Linnus asetses nurkadega põhiilmakaarte suundades. 1844. aasta plaani järgi on kastelli neli külge hoonestatud 10 m laiuste tiibadega. Linnuse lõunanurga pool edelatiiva lähedal on kaevukoht. Ka parun von Heikingu eluhooned jäävad linnuse lõunanurga sisse.

Praegune seisukord muuda

Nähtavaid müüre linnusemäel näha ei ole. Maapinnas on kõrgemad ebatasased kohad, kus võib märgata graniidist vundamendikive.

Viited muuda

  1. http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=425261.90937811124&centery=6339104.314777334&zoom=7&layer=map&ls=c Läti kaart
  2. http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=415098.95950080454&centery=6345659.084822229&zoom=2&layer=map&ls=c Talsi kaart
  3. https://web.archive.org/web/20171109024214/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/28/1820_%D0%9A%D1%83%D1%80%D0%BB%D1%8F%D0%BD%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%93%D1%83%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D1%8F.jpg Kuramaa kubermangu kaart, 1821
  4. http://www.castle.lv/latvija/talsi2.html Rimša castle
  5. Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13-16 Jahrhundert, dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 82
  6. 6,0 6,1 6,2 http://www.latvijas-pilskalni.lv/talsu-pilskalns/ Läti linnamäed
  7. Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13-16 Jahrhundert, dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 42
  8. Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13-16 Jahrhundert, dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 13; Urkundenbuch I, 248
  9. https://books.google.ee/books?id=xh5aAAAAcAAJ&pg=PA207&lpg=PA207&dq=Burg+Talsen&source=bl&ots=6__GfCoSHd&sig=brbqxxxlxTAew1fR0sdVFu7zZaw&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwi9rr24ipbdAhWJlCwKHWUzDakQ6AEwA3oECAcQAQ#v=onepage&q=Burg%20Talsen&f=false Liivimaa Riimkroonika, Riia, 1817, lk 207, 208.
  10. Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13-16 Jahrhundert, dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 3 ja 48
  11. Hans Feldmann, Heinz von zur Mühlen (Hg.): Baltisches historisches Ortslexikon, Teil 2: Lettland (Südlivland und Kurland). Böhlau, Köln 1990, ISBN 3-412-06889-6, S. 634−635.
  12. Folianten und Quartanten aus der Ordenszeit, Ordensfoliant 131, Preisi Riigiarhiiv Königsbergis, 1942; Livonica I, 1: Heinrich von Galen an Komtur von Goldingen, 6. september 1553, Rootsi Riigiarhiiv Stockholmis
  13. Bunge, Urkundenbuch IX, nr 916
  14. Bunge, Urkundenbuch, IX, nr 535; Kuramaa rüütelkonna arhiiv Mitaus (Jelgava), Urkundenbuch IX, nr 969
  15. Bunge, Urkundenbuch, X, nr 288
  16. Bunge, Urkundenbuch, XII, nr 160
  17. Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 234
  18. Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 235
  19. Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 431