Mērsrags (saksa keeles Markgrafen) on küla (lielciems) Lätis, Talsi piirkonna Mērsragsi valla halduskeskus. Küla asub Liivi lahe kaldal, merepinnast 4 meetri kõrgusel.

Mērsrags

Elanikke 1532 (2015)

Koordinaadid 57° 20′ N, 23° 8′ E
Mērsrags (Läti)
Mērsrags

Mērsragsile on nime andnud samanimeline neem, mille varjus asub praegusel ajal puidu väljaveole spetsialiseerunud Mērsragsi sadam. Küla läbib ka Engure järvest väljuv Mērsragsi kanal. Seal asuvad Laudgaļi, Bērnudārzsi, Mērsraga skola ja Mērsragsi bussipeatus.[1]

Asulat on esmamainitud XV sajandil. Kuramaa hertsogiriigi ajal toodeti seal seepi. Aastal 1809 valmis sealne puidust kirik, mis on üks vanemait puitkirikuid Lätis. Asula hakkas kasvama XIX sajandi lõpus, mil sinna rajati majakas ja seal hakati ehitama laevu. Aastal 1926 sai asula raudteeühenduse, järgmisel aastal süvendati sadamat. Aastail 2009–2010 kuulus küla Roja piirkonda, aastail 2010–2021 asus seal aga Mērsragsi piirkonna halduskeskus.

Tänapäeval annavad elanikele peale sadama elatist kalapüük ja suitsukala tootmine, külas on ka kämping. Lisaks piirkonnavalitsusele asuvad külas ka kultuurikeskus, vabaõhulava, raamatukogu[2] ja piirkonna muuseum.

Kaitse all on Rozu iela 12 sanglepad ja veel üks nimetu sanglepp, üks pärn, üks saar ja seitseteist mändi. Mērsragsi tuletorni juurde jääb kaks looduskaitsealust põlist tamme, kaks vahtrat ja üks hobukastan.[3] Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mērsragsi tuletorn.[4] Kohaliku kaitse all on Mērsragsi kirik koos oreliga.[5]

2007. aastal oli külas 1692 elanikku, 2015. aastal 1532.

Viited muuda

  1. IS Mantojums
  2. https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu
  3. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 05.09 2017
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017