Jõgivästrik

Jõgivästrik (Motacilla cinerea) on linnuliik västriklaste sugukonnast västriku perekonnast.

Jõgivästrik
Grey Wagtail (Breeding female) I IMG 3079.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Västriklased Motacillidae
Perekond Västrik Motacilla
Liik Jõgivästrik
Binaarne nimetus
Motacilla cinerea
Tunstall, 1771

SüstemaatikaRedigeeri

Liigi kirjeldas inglise ornitoloog Marmaduke Tunstall 1771. aastal. Karl Linné käsitles liiki nimetuse all Motacilla boarula.

LevilaRedigeeri

Jõgivästrik on levinud katkeliselt Euraasias, Aafrikas ja Madagaskaril. Oma levila pehmema kliimaga aladel, nt Lääne-Euroopas on ta paigalind, kuid põhja- ja idapoolsed populatsioonid rändavad Aafrikasse, Lõuna-Aasiasse ja Paapua Uus-Guineale.

Eestis on jõgivästrik korrapäratu ja juhuslik haudelind.

VälimusRedigeeri

Jõgivästrik on Euroopa västrike seas kõige lühemate jalgade ja kõige pikema sabaga. Ta üldpikkus on 17–20 cm. Kõigis sulestikes on iseloomulik hall selg. Enamuses sulestikes on ka ere rohekaskollane päranipuala. Käitumiselt sarnaneb linavästrikuga: jookseb samamoodi nobedalt ja kõigutab saba koos tagakehaga üles-alla. Kutsehüüd on linavästrikust teravakõlalisem tzit või tzi-tit. Jõgivästriku laul on kutsehüüdude jada.

ElupaikRedigeeri

Jõgivästrik elab selgeveeliste ja kiirevooluliste jõgede, ojade, kärestike ja koskede ääres.

PesitsemineRedigeeri

 
Jõgivästrik Nõmmeveski küla juures

Pesa rajab kalju või kivide vahelistesse tühemikesse, jõekalda rohttaimestikku või mõne muu varje alla. Kurnas on 3-6 muna.

Pesitsemine Eestis

Pesitsusajal on jõgivästrikku kohatud põhiliselt Lääne-Eestis. Liigi esmakordne pesitsemine tehti kindlaks 1975. aastal Lahemaal Nõmmeveskil Valgejõe kärestikulises kohas. 19. sajandi lõpus vaadeldi teda Hellenurmes Tartumaal. 20. sajandil kuni esimese pesa leiuni Lahemaal oli juhuvaatlusi Tartumaal, Harjumaal, Virumaal ja Saaremaal.[2]

ToitumineRedigeeri

Jõgivästriku toiduks on putukad, keda püüab jõekividelt, ojadest ja kaljudelt.

ViitedRedigeeri

  1. BirdLife International (2004). Motacilla cinerea. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
  2. Leibak, E., Lilleleht, V., Veromann, H. (eds). Birds of Estonia. Status, Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 1994.

VälislingidRedigeeri