Ava peamenüü

India elevant ehk aasia elevant (Elephas maximus) on elevantlaste sugukonda kuuluv londiline. Vabas looduses arvatakse neid elavat veel 25 600 – 32 750 isendit[viide?].

India elevant
India elevant Melbourne'i loomaaias
India elevant Melbourne'i loomaaias
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Londilised Proboscidea
Sugukond Elevantlased Elephantidae
Perekond Elevant Elephas
Liik India elevant
Binaarne nimetus
Elephas maximus
Linnaeus, 1758
Elphas maximus range.png
Elevandi luustik

India elevandi areaal on Aasia, eriti Bangladesh, India, Sri Lanka, Indohiina ja osa Indoneesiast. India elevant on ohustatud liik.

Sisukord

AlamliigidRedigeeri

India elevante on neli alamliiki:

VälimusRedigeeri

India elevant on 5–10 meetrit pikk[viide?]. India elevant sarnaneb Aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ja nahk pole nii kare. Loomulikult on India elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni viietonniseid puutüvesid[viide?]; lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Võhad on olemas vaid isasloomal.

India elevant koduloomanaRedigeeri

India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse. Metsiku elevandi väljaõpetamiseks kulub umbes 8 kuud.

ToitumineRedigeeri

India elevant toitub väga mitmekülgselt, kuid taimselt. Enamjaolt sööb ta rohtu, bambust, kaunvilju, puukoort, palmilehti ja igasuguseid ronitaimi. Hooajati söövad nad ka viigimarju, metsõunu ja mangot.

PaljunemineRedigeeri

Emaselevant saab poja tavaliselt 3–4 aasta tagant. Poeg kaalub sündides umbes sada kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt.

India elevant ohustatud loomanaRedigeeri

Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse saagihävitajatena maha või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende võhkade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975. aastast täieliku kaitse all, Aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975. aasta jooksul Hongkongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 7000 Eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. 1980. aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka Aafrika elevantide luuga kauplemine.

LontRedigeeri

India elevandil on joomiseks paindlik lont, mis koosneb umbes sajast tuhandest lihasekomponendist, mis teevad sellest väga osava töövahendi. See uskumatu osavus võimaldab tal tõsta ka väga väikseid asju ning ta saab kasutada seda mitmel otstarbel. Londi sees pole ühtegi luud ega kõhre, välja arvatud üks väike luutükk londi otsas, mis eraldab ninasõõrmeid.

Karja kombedRedigeeri

India elevandid on vabas looduses loomult väga sõbralikud ja armastavad elada elevandikarjas. Tavaliselt elavad koos üks täiskasvanud loom ja tema järeltulijad.[viide?] Eevanditütred jäävad koos oma emaga elama kauaks, kuid elevandipojad lahkuvad juba varakult. Pojad liituvad tihti isaselevantide karjaga, muidu on oht üksikuks jääda. Hiljem loovad nad ka perekonna.[viide?] Isasloomad elavad kuni 15 ja emasloomad kuni 30 ruutkilomeetri suurusel maalapil. Need arvud võivad küll kuival perioodil suureneda, kuid suurt rännet nad loomulikult ette ei võta.

EtoloogiaRedigeeri

Sue Johnson kirjeldab oma raamatus "Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest." (2014) hollandi ja Ameerika Ühendriikide primatoloogi ja etoloogi Frans de Waali seisukohti, mis avaldatud raamatus "The Age of Empathy" ('Empaatia ajastu'). De Waali arvates, ei ole empaatiavõimet antud ainult inimestele. Kõik liigid, nende hulgas elevandid (katsed emaste elevantidega), inimesed, inimahvid, delfiinid ja, kelle peaajus on peegelneuronid ja enesetunnetus, reageerivad üksteise valule ning ka leinavad, kui sureb nende liigikaaslane.

KirjandusRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri