Peegelneuron

Peegelneuron (inglise mirror neuron) on niisugune visuomotoorne neuroni liik mitmete loomade peaajus, mis ergastub teatava tegevuse puhul ning samuti siis, kui loom samasugust tegevust märkab kellegi teise juures. Seega neuron "peegeldab" teise isendi käitumist, justkui oleks organism ise seda käitumist sooritanud.

Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist. Oletatakse, et see on võimalik peegelneuronite töö kaudu

Peegelneuronite olemasolu kaudu seletatakse näiteks imiteerimise ja empaatia mehhanisme, samuti keele omandamist.

Peegelneuronite avastamisel on oluline roll Giacomo Rizzolattil ja tema kaasuurijatel. Need avastati makaagiajus: Cortex praemotorius es. Need ergastuvad kui ahv sooritab teatud tegevust, samal ajal teist indiviidi jälgides (ahvi või inimest).

Hiljem on ahvide mootorneuronite süsteem tuvastatud ka inimestel.

Imikute (inimlapse) mõõtmistulemused võivad näidata, et peegelneuronite võrgustik areneb enne 12. elukuud, ja võib aidata imikul teiste inimeste käitumist mõista.

Peegelneuronid annavad meile vihjeid kaaslaste kavatsuste kohta. Need ei ergastu, kui nähakse kedagi põhjuseta nägusid tegemas. Need ergastuvad kui tajuvad eesmärgi püstitamist, isegi kui see pole lõpule viidud või on muutmisel. Armastussuhetes tähendavad peegelneuronid seda, et teame kohe, mida meie armastatu tegema hakkab. Seda tõendavad inimeste kehakeele uuringud, inimestel esineb teatavat etteaimatav sünkroonsust suhtlemisel.

V. S. Ramachandran on käinud välja hüpoteesi, et peegelneuronid võivad mängida rolli inimese eneseteadlikkuses.

Häiretega peegelneuronite võrgustikus seostatakse autismi.

Avastamine

Parma Ülikooli neuropsühholoogi Giacomo Rizzolatti laboris liikus ringi kas Vittorio Gallese või Leo Fogassi; täpselt pole teada. Samal ajal istus emane makaak elektroodid ajus ootamas järgmist motoorse kontrollkatse ülesannet. Teadlane haaras kätte kas maapähkli või jäätise ja seejärel kostis ahvi ajuaktiivsust salvestavast arvutist heli.

Kirjandus

• Di Pellegrino, G.; Fadiga, L.; Fogassi, L.; Gallese, V.; Rizzolatti, G. "Understanding motor events: a neurophysiological study". Experimental Brain Research. 91: 176–180. doi: 10.1007/bf00230027, 1992.
• Kõlakoda – muusika tekib imiteerimisest, Sirp, 1.02.2008.
• Stefan Klein, Vittorio Gallese, Kas kaasatundmine on omakasu?, Eesti Päevaleht, 27. juuni 2008
• Sue Johnson, "Armastuse tähendus. Uus revolutsiooniline teadus armastusest.", 95-96, 2014.