Ilmar Vaino (20. detsember 192724. veebruar 1997) oli eesti pedagoog, ajakirjanik ja karikaturist.

Tema karikatuure on avaldatud ajakirjas Pikker ja ajalehes Õpetajate Leht.

Ilmar Vaino suri 24. veebruaril 1997 ja ta maeti 1. märtsil 1997 Liiva kalmistule[1].

Tunnustus

muuda
  • 1974 – ajalehe Edasi karikatuurivõistluse III koht[2]
  • 1975 – ajalehe Edasi karikatuurivõistluse II koht[3]
  • 1976 – karikatuurivõistlus "Meist ja meie linnast", Tallinna Linna TSN Täitevkomitee Puhkeparkide Direktsiooni eripreemia
  • 1977 – karikatuurivõistluse "Meri ja mehed" Eesti NSV Vetelpääste Ühingu Harju Komitee ergutusauhind teemal "Uppuja päästmine ei ole enam uppuja isiklik asi"
  • 1977 – Eesti NSV Siseministeeriumi, Tuletõrje Valitsuse ja Õhtulehe – Vetšerni Tallinna korraldatud tuletõrjekarikatuuride võistluse II ja III koht[4]
  • 1978 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu Tartu satiirisektsiooni karikatuurivõistluse III koht[5]
  • 1982 – Õhtulehe karikatuurivõistluse "Tõkestame neile tee" erqutuspreemia
  • 1983 – Tallinna Tuletõrjeühingu ja ajalehe Õhtuleht – Vetšerni Tallinn toimetuse korraldatud tuletõrjealasele satiirivõistluse III koht[6]

Näitused

muuda

Karikatuurikogumikud

muuda

Viited

muuda
  1. http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=183705
  2. Sirp ja Vasar nr. 20 (1588), 17. mai 1974, 15. lk.
  3. Sirp ja Vasar nr. 18 (1638), 1. mai 1975.
  4. Sirp ja Vasar nr. 19 (1742), 13. mai 1977.
  5. Sirp ja Vasar nr. 23 (1798) 9. juuni 1978.
  6. Sirp ja Vasar nr. 22 (2026), 3. juuni 1983, 15. lk.

Välislingid

muuda