Ieronim Stebnitski

Ieronim Ivanovitš Stebnitski (vene Иероним Иванович Стебницкий; 12. oktoober (30. september vkj) 1832 Volõõnia kubermang10. veebruar (29. jaanuar vkj) 1897 Peterburi)[1] oli Venemaa geodeet ja sõjatopograaf. Jalaväekindral (1896).

Ieronim Stebnitski kindralleitnandi mundris

Päritolu ja haridustee

muuda

Ta oli pärit Volõõnia aadliperekonnast. 1852. aastal lõpetas ta Peterburi teedeinseneride korpuse instituudi. 1855. aastal astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse, kus õppis geodeesiaosakonnas, seejärel läbis ta praktika Pulkovo observatooriumis.[2]

Karjäär ja töökäik

muuda

Pärast instituudi lõpetamist töötas ta Peterburi–Varssavi raudtee ehitusel, muuhulgas oli ta kaastegev Venemaa esimese metallist raudteesilla rajamisel (üle Luga jõe Preobraženskaja raudteejaama juures).[3][4]

1858. aastal määrati ta tööle Kindralstaapi, aastast 1860 teenis ta Kaukaasia sõjaringkonna sõjatopograafia osakonnas, aastast 1867 osakonna ülemana.[2]

Ta oli aastatel 1885–1896 Venemaa keiserliku armee sõjatopograafide korpuse juht, ühtlasi aastatel 1886–1896 Venemaa keiserliku armee peastaabi sõjatopograafia osakonna ülem[2].

Aastast 1886 oli ta Venemaa Geograafiaühingu matemaatilise geograafia osakonna esimees. Aastast 1889 kuni oma elu lõpuni oli ta Geograafiaühingu esimehe abi.[2] Ta võttis osa ka Venemaa Astronoomiaühingu tööst.

Teadus

muuda

Ta teostas suuremahulisi geodeetilisi töid, võttis osa triangulatsiooni mahamärkimisest Põhja-Kaukaasias (suur osa tööst teostas ta ise[2]). Ekspeditsioonidel Kaukaasias, Pärsias ja Türgis koostas eri piirkondade topograafilisi kaarte ning teostas astronoomilisi ja geograafilisi uurimusi, mille tulemused avaldas 1870. aastal trükis.

Stebnitski tegevuses olid olulisel kohal kartograafia-alased tööd. Ta koostas rohkelt Venemaa kaarte, sealhulgas Kaukaasia piirkonna kohta.

Kokku on ta avaldanud üle 40 teadustrükise.

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema tütrepoeg Pjotr Kapitsa oli füüsik, Nobeli auhinna laureaat.[1]

Viited

muuda

Välislingid

muuda