Ava peamenüü

AjaluguRedigeeri

Kindralstaabi juhid:

Tema Keiserliku Kõrguse Peastaap, 1815–1832Redigeeri

Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus, 1832–Redigeeri

Sõjaministeeriumi Kindralstaabi Peavalitsus, −1905Redigeeri

Kindralstaabi Peavalitsus, 1905–1908Redigeeri

Sõjaministeeriumi Kindralstaabi Peavalitsus, 1908–Redigeeri

Peastaabi Peavalitsus tegeles:

  • sõjaväe ettevalmistamise,
  • sõjaliste kaitseehituste ehitamise,
  • operatiiv-strateegilise sõjategevusplaanide,
  • sõjavägede mobilisatsiooniplaanide väljatöötamise,
  • sõjavägede varustamise,
  • sõjaväeluure ja sõjalise vastuluurega,
  • sõjaväeüksuste ja sõjaliste varude transpordi ning
  • sõjalis-topograafiliste uuringutega.

Samuti tegeles Kindralstaabi Peavalitsus isikkoosseisu ettevalmistuse, keisririigi halduspiirkondades asuvate sõjaliste valitsusasutuste töö ja kindralkubermangude sõjakuberneride tegevuse juhendamisega.

Peastaabi Peavalitsuse ja Kindralstaabi juhidRedigeeri

Kindralstaabi organisatsioonRedigeeri

Venemaa Keiserliku Armee Peastaabi sõjaväeluure ja vastuluureRedigeeri

  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1812–1815
  • Tema Keiserliku Kõrguse Peastaabi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1815–1832
  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1832–1863
  • Sõjaministeeriumi Sõjalis-Arvestuskomitee, 1863–
  • Kindralstaabi Peavalitsuse Nõuandev komitee, 1863–
  • Peastaabi Sõjalis-Arvestuskomitee, −1900
  • Peastaabi 2. Kindralkortermeistri valitsuse (Отдел 2-го генерал-квартирмейстера) Sõjalis-statistiline osakond, 1900–[1]

Venemaa Keisririigi Peastaabi Peavalitsuse ning Venemaa Keisri õukonna staabi sõjaväeluure ja vastuluure asutuste tööd juhendas kindralkortermeistri osakond.

Venemaa sõjavägede juhtkonna sõjaliste planeerimise toetuseks asutati info kogumiseks 1812. aastal keiser Aleksander I poolt Peastaabi 1. osakond, mille ülesandeks oli ka:

„«kõigi andmete kogumine armeede ja maade kohta, kus sõda võib toimuda».“

XIX sajandil juhtis infokogumist Peastaabi Erilise Asjaajamise allosakond.

Kindralstaabi Vastuluureosakond ja tema allasutusedRedigeeri

Kindralstaabi ja Peterburi sõjaväeringkonna vastuluureosakonna vaheline tööjaotus oli järgmine:

  • Kindralstaabi Vastuluureosakond tegeles sõjaväe tagalapiirkonnas vastuluure ja politseilise tegevusega;
  • Sõjaväeringkonna ehk rinde staabi Vastuluureosakond tegeles sõjalise julgeoleku tagamisega sõjatandril[2]

SõjaväeatašeedRedigeeri

19. sajandi keskpaigas loodi riikide välisesinduste juures asuvates esindustes riigi sõjaväe esindajate – sõjaliste agentide ehk sõjaväeatašeede institutsioonid. Sõjaväeatašeede ülesanne oli koguda sukohariikide sõjaväe ja sõjalisest küljest tähtsust omavate majanduslikku informatsiooni avalikest allikatest ning isikliku suhtluse teel diplomaatilise korpuse liikmete seas.

Sõjaväeatašeed SkandinaaviariikidesRedigeeri

Krahv Aleksei Aleksejevitš Ignatjev, sõjaväeatašee (sõjaline agent) Taanis, Rootsis ja Norras aastail 1908–1912 ja Prantsusmaal 1912–1917; Esimese maailmasõja puhkedes omandasid Venemaa jaoks suurima tähtsuse Skandinaavia neutraalsetes riikides tegutsevad sõjalised ning sõjamereatašeed: Rootsis, Stockholmpolkovnik, Dmitri Kandaurov, sõjamereagent 1. järgu kapten, Vladimir Staševski; sõjamereagent Taanis Kristiaanias 2. järgu kapten, Boriss Bezkrovnõi; vanemleitnant Paul von Weimarn, kes asus Kristiaanias, kuid spetsialiseerus Norra olukorrale[3].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri