Iain Thomson

Ameerika Ühendriikide filosoof

Iain D. Thomson (sündinud 1968) on USA filosoof, kes tegeleb eelkõige Martin Heideggeri filosoofiaga. Tema uurimisvaldkondade seas on ka Kanti-järgne Euroopa filosoofia, haridusfilosoofia, tehnikafilosoofia, kunstifilosoofia, kirjandusfilosoofia, koomiksifilosoofia ja keskkonnafilosoofia. Ta on filosoofiaprofessor New Mexico Ülikoolis.

Vasakult paremale: Tao Ruspoli, Mark Wrathall ja Iain Thomson (november 2013)

Thomson õppis California Ülikoolis Berkeleys Hubert Dreyfusi käe all. Doktorikraadi sai ta California Ülikoolist San Diegos. Külalisüliõpilasena California Ülikoolis Irvine'is õppis ta Jacques Derrida juures.

Ta esines Tao Ruspoli dokumentaalfilmis "Being in the World".

Looming muuda

Mõeldes armastusest: Heidegger ja Arendt muuda

Artiklis "Thinking love: Heidegger and Arendt" teeb Thomson filosoofilisi järeldusi Martin Heideggeri ja Hannah Arendti vahelisest armastusest.

Thomson küsib, mida saab nende armastusest romantilise armastuse ohtude ja tõotuste kohta õppida. Thomson leiab, et nende armastus järgib kolme Heideggeri filosoofias vihjatud ja kirjades väljendatud armastuse mudelit. (Heidegger püüab leida kõigile armastuse liikidele ühise ontoloogilise juure.)

Perfektsionistliku mudeli järgi keskendab armastaja oma armastuse olulistele ja sageli algjärgus olevatele joontele, mis tema arvates armastatus armastust väärivad, ning püüab aidata neid jooni hoida ja kultiveerida. Tingimusteta armastuse ideaali järgi tõotab armastaja armastatule tingimusteta armastust, tõotades teda armastada sõltumatult tema omadustest. Need armastusekäsitused on tavalised ka praegu. Perfektsionalistliku mudeli nõrk koht on see, et armastatu võib armastust väärivad omadused kaotada ja armastaja võib leida kellegi, kellel on need omadused veel täiuslikumalt olemas. Selline armastus võib ka takistada armastatul küpsemaks saada, sest muidu võib ta need omadused kaotada. Põhiprobleem on see, et selline armastusekäsitus esitab armastusele tingimuse, tehes selle juhuslikuks. Tingisuhmatu armastuse mudelis seevastu ei ole pühad mitte armastatu omadused, vaid midagi muud. Kas armastussuhe? Aga kui püüda täpsustada, millised selle omadused teevad selle suhte armastuse vääriliseks, siis jõuame intersubjektiivse perfektsionistliku mudelini, millel on samalaadsed probleemid nagu esialgsel mudelil. (Sellise mudeli lükkab Heidegger kirjades naisele tagasi kui kodanliku pildi õnnelikust armastusest. Ta pooldab Søren Kierkegaardi arusaama, et abielu poole tuleb jõuliselt ja lakkamatult püüelda kui ülesande poole.) Tingimusteta armastusega mudeli järgi armastatakse ikkagi primaarselt armastatut, mitte lihtsalt suhet, kuid asi pole mingis sattumuslikus omaduses, vaid milleski salapärases ja öeldamatus. Sellist armastust ei kahjusta armastatu muutumine ega konkurentide olemasolu. Tõsi küll, kui osutub, et see öeldamatu on ikkagi omadus, mis võib kaduda või olla illusoorne, ja siis oleme perfektsionismi juures tagasi. Nii et see öeldamatu ei tohi olla omadusele taandamatu. Aga siis tekib see probleem, et armastatu ei saa seletada, miks ta armastab just seda inimest. Armastus võib osutuda suvaliseks ja põhjendamatuks. Jean-Paul Sartre küsib, miks keegi peaks rahulduma armastusega lihtsalt tõotuse täitmise pärast. (Olemine ja eimiski. Sartre ütleb, et problemaatiline ei ole mitte ainult täiesti vabalt antav armastus, mida ei motiveeri armastatu eripära, vaid ka armastus, mida see eripära paistab täielikult määravat.)

Publikatsioone muuda

  • Heidegger's Perfectionist Philosophy of Education in Being and Time. – Continental Philosophy Review, 2004, 37, 4, lk 439–467.
  • Heidegger on Ontotheology: Technology and the Politics of Education, Cambridge University Press 2005, ISBN 052161659X
  • Deconstructing the Hero. – Jeff McLaughlin (toim). Comics as Philosophy, University Press of Mississippi 2005, lk 100–129.
  • Rethinking Levinas on Heidegger on Death. – The Harvard Review of Philosophy, 2009, XVI, lk 23–43.
  • Heidegger, Art, and Postmodernity, Cambridge University Press 2011, ISBN 9780521172493
  • Thinking love: Heidegger and Arendt. – Continental Philosophy Review, 2017, 50, lk 453–478.
  • (toim koos Kelly Beckeriga): The Cambridge History of Philosophy, 1945–2015, Cambridge University Press 2019, ISBN 9781316779651

Välislingid muuda