ICOMOSi Eesti komitee
ICOMOSi Eesti komitee on Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eestis tegutsev rahvuslik komitee.
Eesti komitee asutamise üleskutse ilmus 14. veebruaril 1992 ajalehes "Sirp". Ettevalmistava toimkonna nimel oli üleskutse allkirjastanud Jaan Tamm. 27. veebruaril 1992 tuli kokku asutav koosolek, milleks valmistas põhikirja projekti ette Kaur Alttoa juhitav 7-liikmeline töörühm.[1]
Komitee tegutses alates sellest ajast seltsinguna, toona nimetati seda ICOMOSi Eesti Rahvuskomiteeks. 1990. aastatel juhtisid esimehena komitee tööd nii Jaan Tamm kui ka Kaur Alttoa.[2] Viimane esimees oli aastatel 2006–2009 Juhan Kilumets.
2009. aastal alustati tööd mittetulundusühinguna. Aastatel 2009–2012 oli ICOMOSi Eesti komitee esimees Robert Treufeldt[3], aastatel 2012–2021 oli Riin Alatalu[4][5], alates 2021. aastast on Ave Paulus.
ICOMOSi Eesti komitee liikmed on järgmised:[6]:
- Kristel Akerman
- Riin Alatalu
- Eve Alttoa
- Boris Dubovik
- Diana Haapsal
- Lilian Hansar
- Helve Ilves
- Laura Ingerpuu
- Villu Kadakas
- Mart Keskküla
- Juhan Kilumets
- Andri Ksenofontov
- Henry Kuningas
- Johanna Liblik
- Kati Lindström
- Elo Lutsepp
- Karola Mursu
- Heli Nurger
- Ave Paulus
- Anton Pärn
- Anneli Randla
- Inga Raudvassar
- Nele Rent
- Anita Staub
- Epi Tohvri
- Fredi-Armand Tomps
- Kaire Tooming
- Robert Treufeldt
- Kaarel Truu
- Madis Tuuder
- Artur Ümar
Aastatel 1992–2009 oli komitee liige Jevgeni Kaljundi (suri 2011), 1992–2013 Aet Maasik (suri 2013), 1992–2013 Heino Uuetalu (suri 2013), 1992–2013 Jaan Tamm, 1992–2015 Ants Kraut, 1992–2015 Ira Einama, 1992–2015 Hain Toss (suri 2015), 1992–2015 Kaur Alttoa, 2013–2019 Joosep Metslang ja 1993–2021 Kalli-Maia Holland (suri 2021). [6]
Viited
muuda- ↑ Jaan Tamm. "ICOMOSi rahvuskomitee Eestisse". Sirp nr 7, 14. veebruar 1992. Lk 2
- ↑ ICOMOS icomos.ee
- ↑ Robert Treufeldt etis.ee
- ↑ Riin Alatalu. etis.ee
- ↑ Membership. civvih.icomos.org
- ↑ 6,0 6,1 Liikmeskond. icomos.ee
Kirjandus
muuda- Riin Alatalu. "ICOMOS Eestis". // Muinsuskaitse siirdeühiskonnas 1986-2002: rahvuslikust südametunnistusest Eesti NSV-s omaniku ahistajaks Eesti Vabariigis. Doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias. Tallinn 2012. Lk 97–102