Hobumadar

Hobumadar (Galium verum) on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.

Hobumadar
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond	Madaralised Rubiaceae
Perekond	Madar Galium
Liik	Hobumadar
Binaarne nimetus
Galium verum L.

Rahvapäraseid nimetusi: kollased maitsed, kõhurohi, liikmerohi, neitsipunad.

Kirjeldus

Ülejäänud Eestis esinevatest madara liikidest on hobumadar kergesti eristatav õite kollase värvuse järgi. Vars on 30–60 cm pikk, püstine, ümar, harunemata. Lehed kitsad, lineaalsed, tugevalt sissepoole rullunud servaga, peavarrel enamasti 8–12 kaupa. Õied kollased, tugeva magusa lõhnaga, koondunud suurtesse harunenud ebasarikatesse. Õitseb juunist septembrini .

Kasvukoht

Kasvab kuivadel liivastel ja lubjarikastel rohumaadel, sageli koos mägiristiku ja angerpistiga. Levinud Eestis paiguti, kuid Lääne- ja Põhja-Eestis on tavaline.

Kasutamine

Hobumadara juurtest saadakse tumepunast (Läti lipu värvi) värvainet lõnga või kangaste värvimiseks. Kuna hobumadara õied on hästi intensiivselt kollased, siis on nad võetud kasutusele ka riide värvimisel: nad annavad puhta kollase värvuse.

Hobumadar on ka ravimtaim. Tema head omadused tulenevad eelkõige tugevast põletikuvastasest toimest. Hobumadara tee aitab reuma, maksa- ja neerupõletike ning verehaiguste korral. Madaramahlast valmistatavat salvi kasutatakse haavandite ja ekseemi raviks.

Hobumadar on ka hinnatud meetaim.

Välislingid

• Hobumadar andmebaasis eElurikkus