Helmuth Freymuth

Helmuth Freymuth (ka Hellmuth Freimuth; 25. oktoober 1898 Tallinn9. september 1960 Buenos Aires) oli eesti elektrotehnikateadlane.

HaridusRedigeeri

Õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis, 1918. aastal lõpetas Rakvere Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1918–1919 õppis ta Petrogradi Aleksander III nimelises Elektrotehnika Instituudis. Aastatel 1919–1922 õppis ta Eesti Haridusministeeriumi stipendiaadina Prantsusmaal: algul Nancy ülikoolis, siis lõpetas Toulouse'i Ülikooli Elektrotehnika Instituudi elektrotehnika erialal 1922, oli aastatel 1922–1924 samas doktorantuuris, kaitses 1924. aastal Toulouse'is füüsikadoktori väitekirja. Füüsikadoktor 1924.

TöökäikRedigeeri

Töötas ja koostas väitekirja Toulouse’i Ülikooli füüsika laboratooriumis 1922–1924; Eesti Sõjaministeeriumi Sõjaväe Varustusvalitsuse ballistikajaama juhataja kt 1924–1925; Tallinna Linna Ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja 1924–1931; Tallinna Linna Elektrijaama abidirektor 1925–1935; Eesti Tehnilise Järelevalve Seltsi elektriinsener 1935–1936. ASi Volta Tehased insener 1936–1938.

Tallinna Tehnikaülikoolis 19381944: õppeülesande täitja elektrotehnika alal 1938/1939, adjunktprofessor 1939; elektrotehnika erakorraline professor 1940–1944; 1940/1941 elektrotehnika kateedri juhataja ja 1941–1944 elektrotehnika laboratooriumi juhataja.

Aastatel 1944–1945 töötas ta Rostocki ülikoolis aatomitehnika alal, 1945–1947 Kopenhaageni Ülikooli Füüsika Instituudis aatomituuma uurimise laboratooriumis aatomiteooria looja Niels Bohri juures. Aastatel 1947–1960 töötas ta Argentina valitsuse kutsel Buenos Airese ülikoolis, kus ta organiseeris aatomifüüsika instituudi tegevust ja juhtis Argentina sõjaväe radioloogiainstituuti.

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Kesksageduse elektrivoolu võnkumised, elektri kauglülitamise võimalused, välismaal uuris aatomifüüsikat. Täiendas end erialaselt paljudel välisreisidel. Temalt ilmus artikleid eesti tehnikaajakirjanduses elektrotehnika alal, õpik ja välismaal aatomifüüsika alal üle 30 publikatsiooni.

Teadusorganisatoorne ja inseneritegevusRedigeeri

Koostas Tallinna Linna Elektrijaama vooluandmise tehnilised tingimused ja koos direktor Aleksander Marksoniga elektrijaama arendamise kava; oli ekspert Viljandi ja Võru linna jõujaama ning elektrivõrkude ümberkorraldamisel; koostas mitmeid elektriseadmete projekte, sealhulgas Estonia teatri lava ja saali valgustuse ja jõuseadme projekti, Männiku laskemoonaladude ja töökodade plahvatuskindla elektriseadmete projekti ja majanduslikke kalkulatsioone kõrgepingeliinide kohta 1937. Insenerikoja elektrisektsiooni liige 1935–1940.

Kuulus Kaitseliidu Tallinna Staabi koosseisu; oli Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu Elektrotehnika Eratööstuskooli elektrotehnika kursuste lektor 1924–1939; Eesti Komitee Taanis esimees; Luterliku Teoloogilise Seminari Argentinas nõukogu liige; EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse abiesimees, esines usuteemaliste kõnedega.

KirjandusRedigeeri

  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. TTÜ kirjastus. Tallinn 2008
  • EE 2000, 14.
  • ETBL 2000, 1.
  • Tallinna Tehnikaülikooli Toimetuste Lisad nr 3, 1939.
  • Vaba Eesti Sõna (USA), 1960, 22. sept. (Nekroloog).
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik, 1984, Stockholm, lk 25.
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 82, 85, 289, 290.
  • Metusala, T. Hellmuth Freymuth – 100 // Elektriku kalender 1998, lk 125.
  • Mägi, V. Minerva rüütlid. 2005, lk. 305–313.