Harilik sirel
Harilik sirel (Syringa vulgaris) on õlipuuliste sugukonda sireli perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
| Harilik sirel | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Õlipuulised Oleaceae |
| Perekond |
Sirel Syringa |
| Liik |
Harilik sirel |
| Binaarne nimetus | |
|
Syringa vulgaris L. | |
Nimi Redigeeri
Sireli nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsest sõnast syrinx, mis tähendab seest õõnsat toru ja viitab sireli õõnsatele okstele[1].
Levila ja kasvukoht Redigeeri
Looduslik levila on Balkanil ja Lõuna-Karpaatides. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. Kasvab ka poolvarjus ja kuivemal mullal.
Kirjeldus Redigeeri
Sirel on 2–5 (7) m kõrgune püstine põõsas või madal puu. Koor on hallikaspruun, rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Vastakud lehed on nahkjad, terveservalised, südaja lehelabaalusega. Varisevad sageli rohelisena.
Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Lõhnavad väikesed õied paiknevad suurtes, enamasti kahekaupa asuvates, tihedates kuni 20 cm pikkustes püramiidjates pööristes. Õied on värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Õitseb mai–juunis. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis–septembris.
Kasutamine Redigeeri
Ennekõike kasutatakse ilutaimena hekkide rajamisel. Rahvameditsiinis kasutatakse värskeid sirelilehti mädaste haavade tohterdamiseks, lehetõmmis sobib haava pesemiseks. Sirelist tehtud preparaatidel on palavikku alandav, higile ajav ja põletikuvastane toime[1].
Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade jms tegemisel. Sireli puidust saab valmistada häid piipusid [viide?].
Viited Redigeeri
Välislingid Redigeeri
- Harilik sirel andmebaasis eElurikkus
