Harilik sirel
Harilik sirel (Syringa vulgaris) on õlipuuliste sugukonda sireli perekonda kuuluv heitlehine põõsas.
| Harilik sirel | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond |
Õlipuulised Oleaceae |
| Perekond |
Sirel Syringa |
| Liik |
Harilik sirel |
| Binaarne nimetus | |
|
Syringa vulgaris L. | |
NimiRedigeeri
Sireli nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsest sõnast syrinx, mis tähendab seest õõnsat toru ja viitab sireli õõnsatele okstele[1].
Levila ja kasvukohtRedigeeri
Looduslik levila on Balkanil ja Lõuna-Karpaatides. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena. Kasvab ka poolvarjus ja kuivemal mullal.
KirjeldusRedigeeri
Sirel on 2–5 (7) m kõrgune kõrge püstine põõsas või madal puu. Koor hallikaspruun, rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Vastakud lehed on nahkjad, terveservalised, südajase lehelabaalusega. Varisevad sageli rohelistena.
Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Lõhnavad väikesed õied asuvas suurtes, enamasti kahekaupa asuvates, tihedates kuni 20 cm pikkustes püramiidjates pööristes. Õied värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Õitseb mai–juunis. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis–septembris.
KasutamineRedigeeri
Ennekõike kasutatakse ilutaimena hekkide rajamisel. Rahvameditsiinis kasutatakse värskeid sirelilehti mädaste haavade tohterdamiseks, lehetõmmis sobib haava pesemiseks. Sirelist tehtud preparaatidel on palavikku alandav, higile ajav ja põletikuvastane toime[1].
Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade jms tegemisel. Sireli puidust saab valmistada häid piipusid.
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Harilik sirel andmebaasis eElurikkus
