Harald V
Harald V (sündinud 21. veebruaril 1937 Skaugumis Askeri vallas) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Norra kuningana on ta ka Norra kirikupea. Ta külastas augustis 1998 Eestit.
Lapsepõlv ja haridus
muudaHaraldi isa oli toonane kroonprints Olav ja ema Rootsi printsess Märtha. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal pages tema ema lastega Saksa vägede eest Washingtoni. Tema isa Olav ja vanaisa Haakon VII olid koos eksiilvalitsusega Londonis. Prints Harald naasis Norrasse pärast sõja lõppu 1945. aastal.
1955 alustas Harald õpinguid Oslo ülikoolis. Hiljem õppis ta Trandumis Ratsaväeohvitseride koolis ja Norra Sõjaväeakadeemias, mille ta lõpetas 1959. 1960. aastal astus Harald Oxfordi ülikooli, kus õppis ajalugu ja majandusteadust. Samal aastal tegi ta esimese ametivisiidi välismaale, külastades Ameerika Ühendriike.
Kuningas Haraldil on kaks õde: Ragnhild Lorentzen ja Astrid Ferner.
Perekond
muudaHarald abiellus 29. augustil 1968 tavakodaniku Sonja Haraldseniga. Lihtsa päritoluga abikaasa valik oli skandaalne. Paaril on kaks last:
- printsess Märtha Louise (sündinud 22. septembril 1971);
- kroonprints Haakon (sündinud 20. juulil 1973).
Kuningal on ka viis lapselast.
Kuningas Edward VII lapselapselapsena oli ta 30. aprilli 2010 seisuga Briti troonipärilusjärjestuses 63. kohal.
Sportlaskarjäär
muudaHarald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tōkyōs kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu.
1987. aastal tuli ta maailmameistriks. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud veel hõbe- ja pronksmedali vastavalt 1982. ja 1988. aastal. Juulis 2005 tuli kuningas oma meeskonnaga kuninglikul jahil Fram XV Rootsis Euroopa meistriks.
Positsioon Norra kuningana
muudaKuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja.
Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi.
Tervis
muuda1. detsembril 2003 teatati, et kuningas on haigestunud põievähki. 8. detsembril sooritati edukas operatsioon Norra riiklikus haiglas Rikshospitalet Oslos: tema põis eemaldati ning ehitati uus. Kuningas oli seejärel ravil ning vabastatud ametikohustustest, mida täitis kroonprints Haakon. Kuningas võttis oma kohustused tagasi 13. aprillil 2004. On teada, et kuningas oli ahelsuitsetaja, kuid pärast vähidiagnoosi loobus ta suitsetamisest täielikult.
1. aprillil 2005 tehti Haraldile edukas südameoperatsioon. 10. aprillil teatati, et kuningale tehti veel üks operatsioon, millega parandati eelmise operatsiooni järel tekkinud tüsistused. Pärast seda oli kuningas kohustustest kõrval peaaegu kaks kuud ning kroonprints võttis jällegi tema kohustused üle. Kuningas toibus niivõrd hästi, et suutis juba kolm kuud pärast operatsiooni osaleda Euroopa meistrivõistlustel ookeanipurjetamises ning tulla seal Euroopa meistriks.
Järgides oma ihuarsti nõuandeid, otsustas kuningas 2005. aasta lõpus oma kohustuste hulka vähendada, võttes kolmapäevad vabaks ning üritades nädalavahetuseti võimalikult vähe töötada.
Sugupuu
muudaHarald V esivanemad | |||
Norra kuningas Harald V (sündinud 1937) |
Norra kuningas Olav V (1903–1991) |
Norra kuningas Haakon VII (1872–1957) |
Taani kuningas Frederik VIII (1843–1912) |
Rootsi printsess Lovisa (1851–1926) | |||
Ühendkuningriigi printsess Maud (1869–1938) |
Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser Edward VII (1841–1910) | ||
Taani printsess Alexandra (1844–1925) | |||
Rootsi printsess Märtha (1901–1954) |
Västergötlandi hertsog Carl (1861–1951) |
Rootsi ja Norra kuningas Oscar II (1829–1907) | |
Nassau printsess Sophia (1836–1913) | |||
Taani printsess Ingeborg (1878–1958) |
Taani kuningas Frederik VIII (1843–1912) | ||
Rootsi printsess Lovisa (1851–1926) |
Tunnustus
muudaVaata ka
muudaVälislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Harald V |
Eelnev Olav V |
Norra kuningas 1991– |
Järgnev kroonprints Haakon |