Hanswilhelm Beil

Hanswilhelm Beil (10. august 1924 Stuttgart – 19. detsember 2002 Freiburg) oli saksa arst ja harrastusgeoloog.

Ta õppis meditsiini Berliini ja Marburgi ülikoolides aastail 1942–1949. Pärast seda töötas üldarstina. Aastast 1966 ravis alkoholi- ja uimastisõltlasi ja 1990. aastast praktiseeris peamiselt psühhoterapeudina. Beililt on ilmunud palju teadustöid sõltuvushäirete ja nende ravi ning sõltuvusainete farmakoloogia kohta. 1974. aastal rajas ta väikse kirjastuse, kus hakkas välja andma raamatuid meditsiinist ning ravimikultuurist ja maailmavaatelisi teoseid.

Beili peamiseks hobiks oli kivimite ja mineraalide kogumine. Ta oli seitsmeaastane, kui sai oma kogusse esimesed mineraalid: mäekristalli, ametüsti ja püriidi. Sellest ajast arenesid tema huvid, algul lihtsalt ilusate kivide ja hiljem ka mineraalide süstemaatika ja üldise maateaduse suunas. Kuni 1970. aastani oli tal aega kollektsiooni intensiivselt täiendada. Seejärel ta aga ehitas maja ja kulude katteks müüs oma kollektsiooni. Harrastus jäi ligi 15 aastaks soiku. Kogumist jätkas ta 1980. aastate keskel, keskendudes peamiselt kivimitele ja maakidele. Beili kogudes on kivimeid Kanaaridelt, Rootsist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Soomest, Hispaaniast ja mujalt. Tema kollektsioon koosneb ligikaudu 7000 kivimist ja mineraalist, mis kokku kaaluvad üle seitsme tonni.

Aastal 1995 kinkis Beil oma kogud Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumile, kuid soovis neid enne üleandmist veel täiendada. Eestisse jõudis kollektsioon 2001. aasta suvel. Tema kollektsiooni kivimeist tehtud fotosid on kasutatud Vikipeedia artiklite illustreerimiseks.

Ta oli kaks korda abielus ja tal on viis last.