Ava peamenüü

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit
Pyriteespagne.jpg
Omadused
Keemiline valem FeS2
Mineraaliklass sulfiidid
Molekulmass 119,98
Värvus rohekaskollane, hall
Tihedus 5,02 g/cm³
Kõvadus 6...6,5
Lõhenevus halb
Süngoonia kuubiline
Punktigrupp kuubiline diploidaalne
Kriips rohekasmust
Kaksistumine tavaline
Murdepind karpjas
Läige metalne

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS2).

Püriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. See tekib peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.

Püriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.

Ehkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.

Püriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi rohkem sarnanevad püriidiga markasiit ning kalkopüriit.

Püriiti ja markasiiti esineb Eesti aluspõhja kivimites sageli, kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti Alam-Ordoviitsiumis (diktüoneemakilda all), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.