Hans von Wachten
Hans Otto Wilhelm Friedrich von Wachten (Venemaal tuntud kui Otto Ivanovitš, vene keeles Отто Иванович Вахтен) (21. juuni (vkj) 1786 Hoomuli mõis − 15. juuli (vkj) 1874 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).
Hans von Wachten | |
---|---|
Täisnimi | Hans Otto Wilhelm Friedrich von Wachten |
Sünniaeg |
21. juuni (vkj) 1786 Hoomuli mõis, Härgmäe kihelkond, Valga kreis, Liivimaa kubermang |
Surmaaeg |
15. juuli (vkj) 1874 Tallinn |
Truudusvanne | Venemaa keisririik |
Teenistus |
2. armee VI jalaväekorpuse staabiülem V jalaväekorpuse staabiülem 2. armee staabiülema kohusetäitja |
Teenistusaeg | 1800−1835 |
Auaste | Kindralleitnant |
Üksus(ed) |
Pärnu garnisonipataljon Tauria grenaderipolk Izmailovski kaardiväepolk |
Juhtinud | Tobolski jalaväepolk |
Sõjad/lahingud |
Vene-Türgi sõda (1806–1812) 1812. aasta sõda Kuuenda koalitsiooni sõda Vene-Türgi sõda (1828–1829) |
Autasud |
Elulugu
muudaPäritolu
muudaPõlvnes baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli oma teenistuse kaudu aadliseisusse tõusnud 2. järgu major Johann Reinhold von Wachten (1748−1797), kes oli Hansu sünni ajal Hoomuli mõisa rentnik. Tema ema vabapreili Friederike Elisabeth Katharina von Ungern-Sternberg (1751−?) oli pärit Hoomuli mõisnike suguvõsast.
Sõjaväeteenistus
muuda1800. aastal kirjutati ta 13-aastaselt sõjaväeteenistusse. Ta sai alampraporštšiku aukraadi ja määrati teenima Pärnu garnisonipataljoni. 1802. aastal viidi ta üle Tauria grenaderipolku, kus teenis 1811. aastani. Osales sõjas Napoléoni vastu ja sai kaks korda haavata. 1808. aastal määrati Württembergi printsi Eugeni adjutandiks. 1809. aastal sai temast brigaadiadjutant. Järgmisel aastal osales Balkanil sõjategevuses Türgi vastu. Alates 1811. aastast teenis Izmailovski kaardiväepolgus, kus tegi kaasa 1812. aasta sõja. Osales 1813. ja 1814. aasta sõjakäikutel Napoléoni vastu. Pärast sõda oli aastatel 1816−1819 Tobolski jalaväepolgu komandör. Seejärel nimetati 2. armee VI jalaväekorpuse staabiülemaks. Osales 1829. aastal sõjategevuses Türgi vastu ja ülendati kindralleitnandiks. Seejärel oli V jalaväekorpuse staabiülem ja 2. armee staabiülema kohusetäitja. 1835. aastal läks teenistusest erru.[1]
Hilisemad eluaastad ja surm
muudaPärast erustumist asus ta elama Tallinna, kus surigi kõrges vanuses. 1839. aastal 13. veebruaril (vkj) võeti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse.
Auastmed
muudaAasta | Kuupäev | Auaste |
---|---|---|
1800
|
1. jaanuar | alampraporštšik |
1803
|
5. veebruar | praporštšik |
1804
|
5. veebruar | alamporutšik |
1807
|
13. veebruar | porutšik |
1810
|
16. august | staabikapten |
1812
|
3. oktoober | kapten |
1813
|
20. aprill | polkovnik |
1819
|
12. detsember | kindralmajor |
1829
|
22. september | kindralleitnant |
Autasud
muudaVenemaa autasud
muuda- Püha Vladimiri ordeni IV klass (6. august 1812)
- Püha Anna ordeni II klass (26. august 1812, briljandid 22. oktoober 1812)
- Georgi mõõk (25. detsember 1812)
- Püha Georgi ordeni IV klass (4. oktoober 1813)
- Püha Vladimiri ordeni III klass (6. oktoober 1813)
- Püha Anna ordeni I klass (3. september 1828)
- Püha Georgi ordeni III klass (5. veebruar 1829)
Välismaa autasud
muuda- Preisimaa Pour le Mérite orden (18. mai 1813)
Viited
muuda- ↑ EAA, f. 854, n. 3, s. 652. Pagineerimata.
Kirjandus
muuda- EAA, f. 854, n. 3, s. 652. Pagineerimata.
- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 840.
Välislingid
muuda- Erik Amburgeri andmebaas. Nr 80307 [1]
- Hans von Wachten veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"