Hans von Wachten

Hans Otto Wilhelm Friedrich von Wachten (Venemaal tuntud kui Otto Ivanovitš, vene keeles Отто Иванович Вахтен) (21. juuni (vkj) 1786 Hoomuli mõis − 15. juuli (vkj) 1874 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).

Hans von Wachten
Täisnimi Hans Otto Wilhelm Friedrich von Wachten
Sündinud 21. juuni (vkj) 1786
Hoomuli mõis, Härgmäe kihelkond, Valga kreis, Liivimaa kubermang
Surnud 15. juuli (vkj) 1874
Tallinn
Truudusvanded Venemaa keisririik
Teenistused 2. armee VI jalaväekorpuse staabiülem
V jalaväekorpuse staabiülem
2. armee staabiülema kohusetäitja
Teenistusaeg 18001835
Auaste Kindralleitnant
Üksus(ed) Pärnu garnisonipataljon
Tauria grenaderipolk
Izmailovski kaardiväepolk
Juhtinud Tobolski jalaväepolk
Sõjad/lahingud Vene-Türgi sõda (1806–1812)
1812. aasta sõda
Kuuenda koalitsiooni sõda
Vene-Türgi sõda (1828–1829)
Autasud Püha Vladimiri ordeni IV klass Püha Anna ordeni II klass koos briljantidega Georgi mõõk Püha Georgi ordeni IV klass Püha Vladimiri ordeni III klass Püha Anna ordeni I klass Püha Georgi ordeni III klass Preisimaa Pour le Mérite orden

EluluguRedigeeri

PäritoluRedigeeri

 
Wachteni suguvõsa aadlivapp

Põlvnes baltisaksa aadlisuguvõsast. Tema isa oli oma teenistuse kaudu aadliseisusse tõusnud 2. järgu major Johann Reinhold von Wachten (1748−1797), kes oli Hansu sünni ajal Hoomuli mõisa rentnik. Tema ema vabapreili Friederike Elisabeth Katharina von Ungern-Sternberg (1751−?) oli pärit Hoomuli mõisnike suguvõsast.

SõjaväeteenistusRedigeeri

1800. aastal kirjutati ta 13-aastaselt sõjaväeteenistusse. Ta sai alampraporštšiku aukraadi ja määrati teenima Pärnu garnisonipataljoni. 1802. aastal viidi ta üle Tauria grenaderipolku, kus teenis 1811. aastani. Osales sõjas Napoléoni vastu ja sai kaks korda haavata. 1808. aastal määrati Württembergi printsi Eugeni adjutandiks. 1809. aastal sai temast brigaadiadjutant. Järgmisel aastal osales Balkanil sõjategevuses Türgi vastu. Alates 1811. aastast teenis Izmailovski kaardiväepolgus, kus tegi kaasa 1812. aasta sõja. Osales 1813. ja 1814. aasta sõjakäikutel Napoléoni vastu. Pärast sõda oli aastatel 18161819 Tobolski jalaväepolgu komandör. Seejärel nimetati 2. armee VI jalaväekorpuse staabiülemaks. Osales 1829. aastal sõjategevuses Türgi vastu ja ülendati kindralleitnandiks. Seejärel oli V jalaväekorpuse staabiülem ja 2. armee staabiülema kohusetäitja. 1835. aastal läks teenistusest erru.[1]

Hilisemad eluaastad ja surmRedigeeri

Pärast erustumist asus ta elama Tallinna, kus surigi kõrges vanuses. 1839. aastal 13. veebruaril (vkj) võeti ta Eestimaa rüütelkonna matriklisse.

AuastmedRedigeeri

Aasta Kuupäev Auaste
1800
1. jaanuar alampraporštšik
1803
5. veebruar praporštšik
1804
5. veebruar alamporutšik
1807
13. veebruar porutšik
1810
16. august staabikapten
1812
3. oktoober kapten
1813
20. aprill polkovnik
1819
12. detsember kindralmajor
1829
22. september kindralleitnant

AutasudRedigeeri

Venemaa autasudRedigeeri

Välismaa autasudRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. EAA, f. 854, n. 3, s. 652. Pagineerimata.

KirjandusRedigeeri

  • EAA, f. 854, n. 3, s. 652. Pagineerimata.
  • Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 840.

VälislingidRedigeeri

  • Erik Amburgeri andmebaas. Nr 80307 [1]
  • Hans von Wachten saidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"