Hans Tiik (9. juuni 1903 Tallinn19. oktoober 1941)[1] oli Eesti kohtunik.

Ta osales Vabadussõjas. Aastail 19221926 õppis Tiik Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cum laude. 1926–1930 oli ta Tallinna-Haapsalu rahukogu kohtuameti kandidaat, 1930–1934 Tallinna 1. jaoskonna kohtunik, 1934–1938 Tallinna ringkonnakohtu liige ning 1938–1940 Kohtukoja tsiviilosakonna liige.

1940–1941 oli Hans Tiik Eesti NSV Ülemkohtu liige ja abiesimees. Arreteeriti E.Miksoni 20.09.1941 korraldusel. Juurdluskokkuvõte oli, et tema aktiivsust nõukogude ajal ei ole tuvastatud, kuid ta tapeti ikkagi.

Ta hukati Saksa okupatsioonivõimude poolt.[2]

Viited muuda