Hans Rebane

See artikkel räägib poliitikust; samanimeliste inimeste kohta vaata lehekülge Hans Rebane (täpsustus)

Hans Rebane (24. detsember 1882 Halliste kihelkond – 16. detsember 1961 Stockholm) oli Eesti poliitik, diplomaat ja ajakirjanik.

Hans Rebane sündis Mulgimaal Halliste kihelkonnas Ärma talus. Ta õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust ja hiljem Berliinis majandust. Aastatel 1906–1917 oli Rebane ajalehe Postimees toimetuse liige (1913–1914 ja 1916–1917 Postimehe vastutav toimetaja). Aastatel 1918–1927 oli Rebane ajalehe Päevaleht peatoimetaja.

Ta valiti Riigikogu III koosseisu liikmeks ning 1927. aastal sai temast Jaan Tõnissoni juhitud valitsuse välisminister. Seda ametit pidas Rebane 1928. aastani.

Seejärel nimetati ta saadikuks Soome Vabariiki, kus ta rajas tänini Eesti suursaatkonna kasutatava saatkonnahoone. 1936. aastal nimetati ta saadikuks Läti Vabariiki, kus ta töötas kuni saatkonna sulgemiseni Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt.

Sarnaselt paljude teiste Eesti diplomaatidega arreteeriti Rebane 1940. aastal, kuid tal õnnestus vange transportinud laevalt Jaen Teär merre hüpata ja kaldale ujuda. 1944. aastal põgenes Rootsi. Ta nimetati ministriks ja välisministri kohuste täitjaks eksiilis August Rei poolt salaja 15. jaanuaril 1945, kuid August Rei tühistas nimetamise kui teostamatu 24. juunil 1949. Hans Rebane ei ole kunagi olnud eksiilvalitsuse välisminister. Rebane maeti 1961. aastal Stockholmi.

Hans Rebase mälestuseks asutati erakondadevälise mittetulundusühinguna 2006. aasta alguses Hans Rebase Euroopa Instituut.

Isiklikku

Hans Rebane on Toomas Hendrik Ilvese ema kasuisa vend. Tema abikaasa oli Johanna Sild-Rebane.

Vaata ka

Eesti poliitikute loend

Välislingid

Hans Rebane Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Eelnev Aleksander Hellat	Eesti välisminister 9. detsember 1927 – 4. detsember 1928	Järgnev Jaan Lattik