Hans Ainson
Hans Ainson (22. märts 1897 Kõssa talu, Mõnnaste küla, Tarvastu vald, Viljandimaa – 3. juuni 1980) oli Eesti advokaat, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant).
Elulugu
muudaTa lõpetas 1926. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Korporatsioon Sakala vilistlane.
Teenis Vabadussõja ajal 2. Ratsapolgus, lõpetas Sõjakooli I ratsakursuse.
Ta oli 1924–1927 Räpina paberivabriku asjaajaja-direktor, 1927–1932 vandeadvokaat Oskar Rütli abi Tartus, 1932–1941 vandeadvokaat samas. 3. märtsil 1934 valiti ta Tartu linnapeaks[1], arreteeriti 13. märtsil 1934[2], tagandati, 28. juunil 1935 mõisteti 6 kuuks tingimisi vanglasse. 1936–1940 Tartu Majaomanike Panga direktor.
Vangistati NKVD poolt 5. juunil 1941, viidi Moskvasse, oli Butõrka vanglas. 1943. aastal saadeti langevarjurina Eestisse (talle tehti ülesandeks imbuda Eesti intelligentsi hulka ja jutustada sellest, et Nõukogude Liidus on loodud komitee "Vaba Eesti", mille eesmärgiks on Inglismaa ja USA toetusel Nõukogude Liidust sõltumatu Eesti Vabariigi taastamine), andis end üles. Jäi 1944. aastal Eestisse, arreteeriti 29. märtsil 1946, vabastati kolme kuu pärast. 1949. aastal oli ta Mustla Keskkooli direktor.
Viited
muudaKirjandus
muuda- Jaak Pihlau. Raadiomängud Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel. Tuna, 2008, nr. 4, lk. 80–96.
Välislingid
muudaEelnev Karl Luik |
Tartu linnapea 1934 |
Järgnev Aleksander Tõnisson |