Hanerohi

taimeperekond

Hanerohi (Arabis) on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.

Hanerohi
Sinine hanerohi (Arabis caerulea)
Sinine hanerohi (Arabis caerulea)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond Ristõielised Brassicaceae
Perekond Hanerohi Arabis
L.
Kaukaasia hanerohi (Arabis caucasica)
Alpi hanerohi (Arabis alpina)
Ripsjalehine hanerohi (Arabis blepharophylla)

Kaks varem hanerohu perekonda arvatud rühma, sektsioon liivrohi (Cardaminopsis) ja alamperekond lehmakapsas (Turritis) moodustavad nüüd eraldi perekonnad. Viimase aja DNA-uuringud on näidanud, et Ameerika hanerohud on Euraasia omadest võrdlemisi erinevad ega ole isegi üksteise lähimad sugulased, nii et enamik Ameerika hanerohtusid eraldatakse omaette perekonda Boechera.

Hanerohud on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Nende maapealne osa on liigiti väga muutlik.

Hanerohud kasvavad 10–80 cm kõrguseks. Vars on karvane ja see eristab hanerohtusid enamikust teistest ristõielistest.

Hanerohtudel on lihtsad või väikeste hõlmadega 1–6 cm pikkused lehed, mille serv on sile või saagjas. Lehed võivad olla siledad, aga mõnel liigil on lehed samuti karvased. Lehed võivad olla nii rootsuga kui ilma. Viimased võivad vart osalt ümbritseda ja olla seetõttu südame- või noolekujulised. Varre maapinnast välja kasvamise kohas on lehekodarik.

Hanerohtudel on nelja kroonlehega õied. Õisik on tavaliselt lihtne, harvem harunenud, tavaliselt kobar, harvem pööris. Kandelehti ei ole. Õied on mõlemasoolised. Tupplehed on ovaalsed või piklikud ja servast kilejad. Kroonlehed on poole sentimeetri pikkused, mõlajad, pikergused või süstjad, harvem ovaalsed. Nad võivad olla valget, punast, lillat, sinist või helekollast värvi. Tolmukaid on 6. sigimikus 10–86, maksimaalselt 110 seemnealget. Selgelt äratuntava emakakaela otsas on peakujuline emakasuue.

Vili on pikk ja sale kupar, milles on 10–20 või rohkemgi seemet. Vili on tavaliselt sirge, harvem kõver, ja üle 1 mm lai. Seemned asuvad kupras ühes reas ja on tiivakesega.

Mõnd hanerohtu, näiteks alpi hanerohtu, kasvatatakse ilutaimena, kuigi paljud hanerohud on umbrohud.

Eesti liigid

muuda

Eestis on levinud kaks hanerohuliiki:

  • Arabis hirsutakare hanerohi (tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis)
  • Arabis planisiliquaaas-hanerohi (paiguti Eesti mandriosas)

Teisi hanerohuliike

muuda

Välislingid

muuda