Georg Ludwig Pilar von Pilchau
Georg Ludwig Pilar von Pilchau (vene Егор Максимович Пиллар; 19. märts 1767 – 8. november 1830 Kirna) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane.
| Georg Ludwig Pilar von Pilchau | |
|---|---|
 Georg Ludwig Pilar von Pilchau. George Dawe maal | |
| Sünniaeg | 19. märts 1767 |
| Surmaaeg |
8. november 1830 Kirna |
| Auaste | kindralmajor |
| Sõjad/lahingud |
Rootsi-Vene sõda (1788–1790) Napoleoni sõjad Vene-Türgi sõda (1806–1812) 1812. aasta isamaasõda |
| Autasud |
Püha Georgi ordeni IV järk Püha Georgi ordeni III järk |
Elulugu muuda
Georg Ludwig sündis Halinga, Lehtse, Meremõisa ja Jõgisoo mõisniku Magnus Wilhelm Pilar von Pilchau ja Katharina Helena von Tausase pojana.
Georg Ludwig Pilar von Pilchau astus Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse alamporutšikuna suurtükiväkke 5. mail 1780. aastal Bombariiripolku. 1785. aasta 13. mail ülendati ta alamporutšikuks ja viidi üle Narva jalaväepolku, 18. märtsil 1788. aastal viidi ta üle teenistust jätkama Viiburi jalaväepolku.
G. W. Pilar von Pilchau osales aastatel 1789–1790 Vene-Rootsi sõjas ja 1799. aastal Aleksandr Suvorovi Itaalia ja Šveitsi sõjakäigul.
1803. 27. märtsil määrati G. W. Pilar von Pilchau Viiburi musketäripolgu komandöriks, kellena ta osales aastatel 1805–1807 Napoleoni sõdade käigus Prantsusmaa vastases sõjakäigus. 1805–1807 aastate sõjakäigu ajal osales ta Pułtuski ja Preussisch-Eylau lahingus.
1806. aasta 23. aprillil ülendati ta polkovnikuks ja autasustati 1807. aasta 28. märtsil Püha Georgi IV järgu ordeniga (№ 728) Preussisch-Eylau lahingu eest.
1809. aasta 21. jaanuaril nimetati ta Vilno musketäripolgu šefiks (polk nimetati 1810. aastal nimetati ümber 34. jäägripolguks).
1810. aastal nimetati ta 4. jalaväediviisi jäägribrigaadi komandöriks ja osales Vene-Türgi sõjas Bulgaarias 1810. aastal peetud Šumla lahingus, Šumla ja Pazardžiki kindluse piiramisel ning 1811. aastal Ruse kindluse piiramisel.
Pärast Napoleoni sõdade käigus Prantsuse armee 1812. aasta Venemaa sõjakäigu algust kuulus G. W. Pilar von Pilchau 34. jäägripolk 4. jalaväediviisi 1. Läänearmee 2. jalaväekorpusse. G. W. Pilar von Pilchau osales arjergardiväeosade koosseisus taganemislahingutes Vitebski ja Smolenski all ning ka Borodino lahingus. 1812. aasta 21. novembril ülendati ta kindralmajoriks.
1813. aastal alanud Vene vägede pealetungil Euroopasse osales ta Lützeni, Bautzeni ja Leipzigi lahingutes Saksimaal. Bautzeni lahingus väljanäidatud vapruse eest autasustati teda 29. oktoobril 1813. aastal III järgu Püha Georgi ordeniga (№ 337).
1814. aastal sõjategevuses Prantsusmaal osales Reimsi lahingus ja Pariisi vallutamises Vene vägede poolt.
Georg Ludwig Pilar von Pilchau läks erru sõjaväeteenistusest 8. veebruaril 1817. aastal 16. jalaväediviisi II brigaadi komandörina, koos õigusega kanda eruohvitserina vormiriietust ja ordeneid.
Mälestuse jäädvustamine muuda
Tema portree, mille maalis George Dawe, asub Peterburis Ermitaažis Isamaasõja galeriis.
Perekond muuda
Georg Ludwig Pilar von Pilchau oli abielus Johann Agneta Hessega (1779–1847). Abielust sündisid:
- Alexander Pilar von Pilchau (1804–1866), vene sõjaväelane
- Elisabeth Pilar von Pilchau (1808–1817)
- Helene Pilar von Pilchau (1811–1855)
- Nikolai Wilhelm Pilar von Pilchau (1815–1887), Kirna mõisnik
- Georg Jakob Pilar von Pilchau (1819–1882), Vardi mõisnik
Georg Ludwig Pilar von Pilchaule kuulusid Kirna ja Reopalu mõis.