Günther von Pappritz

Günther Otto Friedrich Pappritz, aastast 1901 von Pappritz (29. veebruar 1856 Radach, Brandenburg − 30. mai 1936 Oranienburg) oli Preisimaa sõjaväelane (ratsaväekindral). 60. kindralkomando ülemana allus talle I maailmasõjas Lõuna-Eesti.

Elulugu muuda

Päritolu muuda

Pappritz põlvnes Saksimaa suguvõsast, mille kohta on teateid XVI sajandist. Tema isa oli rüütelkonnanõunik ja Radachi rüütlimõisa omanik Richard Pappritz (1822−1877) ja ema Pauline von Stülpnagel (1830−1911). Tema õde Anna Pappritz (1861−1939) oli tuntud naisõiguslane ja vend Kurt von Pappritz (1854−1932) poliitik.^[1]

Sõjaväeteenistus muuda

Ta sai hariduse Roßlebeni kloostrikoolis. Seejärel astus Preisi sõjaväeteenistusse ja määrati teenima 1. kaardiväe välisuurtükiväerügementi Berliinis. 1885−1888 õppis Preisi sõjaväeakadeemias. 1889. aastal määrati kindralstaabi käsutusse. 1897. aastaks oli ta saanud majoriks. 1900. aastal osales Ida-Aasia ekspeditsioonikorpuse koosseisus bokserite ülestõusu mahasurumises Hiinas. Keiser Wilhelm II tõstis ta 1901. aastal aadliseisusse. 1903. aastal sai temast Saarburgis dislotseeruva ulaanirügemendi komandör. Ooberstiks ülendatuna määrati ta 1906. aastal XV armeekorpuse staabiülemaks. 1909. aastast oli ta 5. ratsaväebrigaadi komandör ja ülendati 1910. aastal kindralmajoriks. Seejärel sai 1913. aastal ajutise kindralleitnandi aukraadi ja nimetati Königsbergi kindluse komandandiks, kellena teenis Esimese maailmasõja algusaastatel. 1916. aastal määrati 60. kindralkomando esimeseks juhatajaks. Selle väekoondise komandörina oli talle hiljem allutatud Lõuna-Eesti ja osa Pihkva maakonnast. 1918. aastal ülendati ratsaväekindraliks.

Sõjaväeline karjäär muuda

Aasta	Kuupäev	Auaste
1876	12. veebruar	sekund-leitnant
1886	18. september	premier-leitnant
1891	22. märts	kapten
1897	22. märts	major
1903	11. september	ooberstleitnant
1906	21. mai	ooberst
1910	17. mai	kindralmajor
1913	20. veebruar	kindralleitnant
1918	22. märts	ratsaväekindral