Günter Schabowski
Günter Schabowski (4. jaanuar 1929 Anklam – 1. november 2015 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.
Teda mäletatakse eelkõige 1989. aasta novembris pressikonverentsil antud improviseeritud vastuse järgi, mis aitas kaasa Berliini müüri langemisele.
Elulugu muuda
Günter Schabowski oli pärit plekksepa perekonnast. Kooliajal kuulus ta Hitlerjugendisse. Ta lõpetas gümnaasiumi 1946. aastal. Samal aastal astus ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise liikmeks ja töötas 1946–1947 vabatahtlikult selle organisatsiooni ajalehe Die freie Gewerkschaft toimetuses. Alates 1947. aastast oli ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise ajalehe Tribüne toimetaja.[1]
1950. aastal astus Schabowski Saksa Vaba Noorsoo Liitu ja temast sai Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei liikmekandidaat. Partei liikmeks sai ta 1952. aastal. 1953. aastal sai ta ajalehe Tribüne peatoimetaja asetäitjaks. 1962. aastal lõpetas ta kaugõppes Leipzigi Ülikooli ajakirjanikuna. 1967–1968 täiendas ta ennast Moskvas Kõrgemas Parteikoolis.[2]
Pärast Kõrgema Parteikooli lõpetamist suunati Schabowski tööle ajalehe Neues Deutschland toimetusse, kus ta töötas esialgu peatoimetaja asetäitjana ja 1978–1985 peatoimetajana (samaaegselt oli ta ka Saksa DV Ajakirjanike Liidu esimees).
1981. aastal sai Schabowski Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks. Alates 1981. aasta aprillist oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaat ja alates 1984. aasta maist Poliibüroo liige.[3] 1985. aastal sai ta Berliini ringkonna parteiallorganisatsiooni juhiks.[4]
9. novembril 1989 esines Günter Schabowski pressikonverentsil. Ta ei olnud ettevalmistatud materjalidega reisimisvabaduse kohta enne esinemist tutvunud ning sattus välisajakirjanike küsimusest segadusse. Ta vastas küsimusele "Kas inimesed saavad vabalt reisida ka Lääne-Berliini?" jaatavalt. Küsimusele "Millal hakkab reisivabadus kehtima?" vastas ta: "Minu teada kohe, viivitamatult". Need uudised edastati televisioonis ja ajendasid Berliini müüri langemise.[5],[6]
3. detsembril 1989 astus Günter Schabowski koos kogu Poliitbürooga ametist tagasi.[7] 21. jaanuaril 1990 heideti ta Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist välja.[8]
1992–1999 töötas ta Rotenburg an der Fuldas ajalehe Heimat Nachrichten toimetajana. 1993. aastal algatati Schabowski suhtes kriminaalasi seoses Saksa DV-s toimunud kohalike valimiste võltsimisega. 1997. aastal tunnistati ta süüdi Saksa DV-st põgeneda püüdnud inimeste tulistamiseks käsu andmises ja talle määrati kolmeaastane vabaduskaotus.[9] 1999. aasta detsembris asus ta vanglakaristust kandma.[10] 2000. aasta septembris andis Berliini linnapea Eberhard Diepgen talle armu ja sama aasta detsembris vabastati ta vangistusest.[11]
Elu lõpuperioodil elas Günter Schabowski Berliinis hooldekodus.[12]
Viited muuda
- ↑ Günter Schabowski geb. 4. Januar 1929 Anklam Chronik der Wende
- ↑ Günter Schabowski 1929–2017 Lebendiges Museum Online
- ↑ SED-Führungsgremien : Übersicht über die Mitglieder und Kandidaten des Politbüros des ZK der SED (1949-1989) Bundesarchiv. SED- und FDGB-Archivgut
- ↑ Stefan Berg. Zum Tode Günter Schabowskis : Ein Satz fürs Geschichtsbuch Spiegel Online, 1. november 2015
- ↑ Aino Siebert. 20 aastat tagasi langes Berliini müür Kultuur ja Elu, 2009, nr. 3
- ↑ Günter Schabowski Hüvasti, Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas
- ↑ Christoph Rieke. Der Mann mit dem Zettel : Vom Wandel des Günter Schabowski n-tv.de
- ↑ Deutschland-Chronik 35.1. DDR: »Wir sind ein Volk«: Die Entscheidung für 20./21. Jan. 1990 Bundeszentrale für politische Bildung
- ↑ Schabowski, Günter German History in Documents and Images
- ↑ Günter Schabowski : Biografie whoswho.de
- ↑ Der Mann, der die Berliner Mauer zu Fall brachte Berliner Morgenpost, 2. november 2015
- ↑ Hartmut Kascha. Ex-DDR-Funktionär in West-Berliner Pflegeheim : Der Mann, der die Maueröffnung bekannt gab Bild, 15. märts 2013
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Günter Schabowski |