Fritz Kögl

See artikkel räägib keemikust; kirjaniku ja kunstiteadlase kohta vaata artiklit Fritz Kögel.

---

Fritz Kögl (19. september 1897 München – 6. juuni 1959 Utrecht) oli Saksa keemik ja teadustöötaja.

Haridus- ja tööeluga seotut

• Aastail 1916–1920 õppis Kögl Müncheni Tehnikaülikoolis keemiat;
• 1920. aastal töötas ta teadusassistendina Heinrich Otto Wielandi juures;
• 22. oktoobril 1921 promoveeriti ta doktoriks, tema väitekiri kandis pealkirja "Weitere Untersuchungen über Derivate des vierwertigen Stickstoffs.";
• 1921–1926 töötas ta Hans Fischeri juures Müncheni Tehnikaülikoolis;
• 1925. aastast töötas ta Müncheni Tehnikaülikoolis orgaanilise keemia eradotsendina;
• 1926. aastal töötas ta Göttingeni ülikoolis;
• 1931. aastast alates töötas ta orgaanilise ja biokeemia korralise professorina Utrechti ülikoolis.

Panus teaduse arendamisse

• 1933. aastal, töötades Utrechti ülikoolis, eraldas ta koos Hanni Erxlebeni ja Arie Jan Haagen-Smitiga 180 liitrist inimese uriinist 40 grammi kristalset ainet, mis veega lahjendatuna soodustas taimede kasvu. Aine osutus identseks tema laboratooriumikaaslase Friedrich August Ferdinand Christian Wenti avastatud ainega. Hiljem nimetas Kögl aine auksiiniks (saksa keeles Auxin, tuletatud kreeka sõnast αὔξειν auxein 'kasvama'). Selgus, et tegemist on kahe uue kasvuhormooniga: auksiin A ja auksiin B (Chemische und physiologische Untersuchungen über Auxin, einen Wuchsstoff der Pflanzen (in Angewandte Chemie 46 (1933) 166-167) en 'über Auxin' (ibidem , 469-473))., kuid eeldatavasti asjaolude sunnil tõlgendas teadusringkond uurimistööd pisut valesti.
• 1934. aastal avastas ta aine, mille nimetas heteroauksiiniks.
• Aastail 1935−1936 õnnestus Köglil koos doktorandi Benno Tönnisega 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg Wildiersi munakollase "BIOS faktorit" ja nad nimetasid aine biotiiniks (Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe, in Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28).
• 1939. aastal avaldas Kögl koos kaastöötaja Hanni Erxlebeniga uurimuse valkude stereokeemiliste muutuste kohta kasvajakudedes, kuid teised teadlased ei suutnud katset korrata.

Samuti leidis ta oma katsetes, et kasvajalised koed sisaldavad pea kaks korda enam biotiini kui tavakoed.

Publikatsioone

• Koos A. J. Haagen-Smiti ja Hanni Erxlebeniga, "Über ein neues Auxin ("Hetero-auxin") aus Harn. 11. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe", Hoppe-Seyler´s Zeitschrift für physiologische Chemie.Volume 228, Issue 1-2, Pages 90–103, Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013), 1934
• Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe, Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft (A and B Series), Volume 68, Issue 1, pages A16–A28,

Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013) 9. jaanuar 1935

• Koos W. van Hasseltiga, "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe.", Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie, 243, lk 189–194, veebiversioon (vaadatud 24.08.2013), 1936
• Koos Hanni Erxlebeniga, "Zur Ätiologie der malignen Tumoren. Mitteilung über die Chemie der Tumoren*, Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie, 258, lk 57-95, Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013), 1939

Eraelulist

Kögl abiellus 1931. aastal Laura Niebeliga. Abielust sündis kaks tütart.

Välislingid

• LEVENSBERICHT VAN FRITZ KÖGL (hollandi keeles)