Friedrich-Werner von der Schulenburg

Krahv Friedrich-Werner Erdmann Matthias Johann Bernhard Erich von der Schulenburg (20. november 1875 Kemberg, Saksimaa provints, Preisi kuningriik) – 10. november 1944 Berliin) oli Natsi-Saksamaa diplomaat.

Friedrich-Werner von der Schulenburg
Fail:Ambassadeur Friedrich-Werner Graf von der Schulenburg in Teheran.jpg
Saksa saadik Pärsias Friedrich-Werner von der Schulenburg (pildil keskel) pidulikus diplomaadi vormiriietuses Teheranis (enne 1931)
Fail:Friedrich-Werner Graf von der Schulenburg met Stalin.jpg
Jossif Stalin ja Vjatšeslav Molotov kohtumas Saksa delegatsiooniga. Pildil keskel Saksa suursaadik Friedrich-Werner von der Schulenburg

Friedrich-Werner oli pärit Schulenburgide aadlisuguvõsast. Ta õppis riigiõigust Lausanne'is, Münchenis ja Berliinis. Pärast riigieksami sooritamist pääses ta tööle Saksa keisririigi välisministeeriumi. 1903. aastal määrati ta asekonsuliks Barcelona peakonsulaati, 1906. aastal asus ta juhtima Lvivi konsulaati Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigis. Aastatel 1907–1911 oli ta Venemaal Varssavi peakonsulaadis asekonsuliks ja 1911–1914 konsuliks Tiflisis. Ta osales esimeses maailmasõjas, kus teda edutati Saksa armees kapteniks. 1915. aastal saadeti ta Erzurumi sideohvitseriks Osmanite armee juurde. 1918. aastal sai Schulenburg Saksa täievoliliseks saadikuks Gruusia Demokraatlikus Vabariigis.

Weimari vabariigis töötas Schulenburg saadikuna 1922–1931 Teheranis (Pärsias) ja 1931–1934 Bukarestis (Rumeenias). 1934. aastal astus Schulenburg Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmeks.

Suursaadik Moskvas muuda

21. juunil 1934 määrati Schulenburg suursaadikuks Nõukogude Liitu. Augustis 1939 aitas ta kaasa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungilepingu sõlmimisele. Seetõttu oli ta hästi kursis selle lepingu juurde kuulunud salajaste lisaprotokollidega.

Ööl vastu 22. juunit 1941 sai Schulenburg Berliinist telegrammi, milles oli Saksamaa ametliku noodi tekst sõja kuulutamisest Nõukogude Liidule. Varahommikul, kaks tundi pärast sõjategevuse algust, võeti Schulenburg vastu Kremlis ja ta sai üle anda NSV Liidu välisasjade rahvakomissarile Vjatšeslav Molotovile noodi.

Suursaadik Schulenburg ja saatkonna personal interneeriti Moskvas, seejärel hoiti neid 22.–28. juunil Kostromas asuvas puhkekodus, kust toimetati edasi rongiga Türgi piirini (reis kestis kaheksa ööpäeva) ning 13. juulil vahetati nad välja Nõukogude Liidu ja Türgi piiril Nõukogude Liidu suursaadiku Saksamaal Vladimir Dekanozovi ja tema kaaskonna vastu. Türgist lendas Schulenburg Berliini.

Riigipöördekatse muuda

Schulenburg oli osaline 1944. aastal vandenõus Hitleri vastu. Pärast ebaõnnestunud atentaati Adolf Hitlerile 20. juulil 1944 Schulenburg arreteeriti 19. oktoobril. Teda süüdistati riigireetmises. Rahvakohtus mõisteti ta 23. oktoobril 1944 surma poomise läbi. Kohtuotsus viidi täide 10. novembril 1944 Plötzensee vanglas Berliinis.

Kolm kuud varem hukati samas vanglas Schulenburgi nõopoeg Fritz-Dietlof von der Schulenburg, kes oli Berliini politseiülema asetäitja ning kes samuti osales vandenõus ja oli operatsiooni "Valküür" kavandajaid.

Tunnustus muuda

Välislingid muuda